Valitsus viib Romeo Kalda kaasuse inimõiguste kohtu suurkogusse (1)

Nimelt tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 19. jaanuaril kohtuasjas Kalda vs Eesti otsuse, milles leidis, et Eesti riik on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigust teabe saamisele, kuna kaebajale ei antud vanglas juurdepääsu Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse, õiguskantsleri ja riigikogu kodulehtedele.

Kohus leidis, et kuna need lehed sisaldasid õigusteavet, oli kaebajal vaja neid külastada.

Valitsus aga leiab, et selline otsus rikub riigi kaalutlusõigust otsustada, millistele veebilehtedele vanglas juurdepääsu lubada ja millistele mitte. Osaline ligipääs internetile on kinnipeetavatele võimaldatud. Eesti on vangistusseaduses loetlenud üles internetilehed, mida vangid vaadata tohivad: EIK kohtulahendite andmebaas, Riigi Teataja ja riigikohtu kodulehed.

Kui vaatada Inimõiguste kohtu otsust, siis sealt selgub, et probleemi ei oleks, kui me üldse ei lubaks vangidele internetile juurdepääsu.

Euroopa Nõukogu riikides puudub konsensus kinnipeetavate internetile juurdepääsu küsimuses.

«Edasikaebamisele annab alust ka Taani kohtuniku eriarvamus, kes leidis, et riiki ei tohiks karistada selle eest, et ta on võimaldanud kinnipeetavatele juurdepääsu teatavatele internetilehekülgedele,» ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna valitsuse pressikonverentsil.

Tsahkna sõnul on tegemist on uudse küsimusega, mida Euroopa Inimõiguste Kohus varem ei ole hinnanud. 

«See on huvitav kaasus, mis sealt tuleb,» arvas Tsahkna. «Kui vaatada Inimõiguste kohtu otsust, siis sealt selgub, et probleemi ei oleks, kui me üldse ei lubaks vangidele internetile juurdepääsu. Teisalt, kui me oleme lubanud, peaksime võimaldama kõigile lehtede, mida vangid tahavad külastada, kui nad saavad väite, et nad saaksid seda kasutada oma õiguste kaitseks,» põhjendas Tsahkna.

Tsahkna lisas, et see teema valitsuses vaidlusi ei tekitanud. «Arvan, et see teema on ka inimõiguste kohtu jaoks uudne. Eesti on olnud internetikasutuse osas väga avatud riik, samas ei ole meil mingit kohustust tagada vangidele interneti juurdepääsu,» ütles ta.

«Märgiline on see, et Euroopa Inimõiguste kohtu suurkoda on seni arutanud Eestiga seoses vaid üht kaasust, mis oli samuti seotud internetikasutamisega. Tegemist oli kaasusega Delfi vs Eesti riik, kus leiti, et Delfi peab vastutama oma internetiportaalis avaldatud anonüümsete au teotavate kommentaaride eest,» tõi Tsahkna veel välja.

Eestil on aega kohtuotsuse edasikaebamiseks 18. aprillini. Suurkoja menetlusse võetakse kohtuasi siis, kui see tõstatab olulise konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud või üldise tähtsusega küsimuse.