Inglise kolledži sihtasutus jätkab lastevanematelt annetuste nõudmist (1)

Ometigi on nii õiguskantsler kui ka riigikontroll leidnud, et lastevanematelt süsteemselt raha küsimine kooli õppetegevuse jaoks on taunitav.

Nimelt kirjutas Inglise kolledži juures tegutsev Kaasaegse Kooli SA lapsevanemale kirja, et 2015/2016. õppeaasta toetuste kogumine sihtasutusele algas juba juulis, soovitusliku rahalise summana 400 eurot õppeaasta kohta. Kuna lapsevanem Kaasaegse Kooli SAle seda raha ei maksnud, sai ta tänavu 21. jaanuaril meeldetuletuse, milles on kirjas: «Saadan teile edasi kooli sihtasutuse kirja, kuna ei ole teie perelt veel tagasisidet saanud õppetoetuse maksmise kohta.» Lisaks on e-posti aadress, kuhu tuleks teada anda,  kui sel õppeaastal ei ole majanduslikult võimalik annetust kas osaliselt või täielikult teha.

«Inglise kolledž ei küsi lastevanematelt raha, ei ole kunagi küsinud,» ütles Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi Postimehele. «Meil on riiklik eelarve ja kohaliku omavalitsuse eelarve – need on need rahad, mida mina direktorina kasutan,» rõhutas ta. Kaasaegse Kooli SA on tema sõnul vanemate loodud ning ei direktor ega kooli juhtkond ei ole selle juhtimisega seotud.

Küll aga kinnitas ta, et sihtasutus kulutab kogutud annetusi kooli heaks. «On olnud erinevaid asju: on välja pandud stipendiume õpilastele ja õpetajatele. Aga kool ei otsusta, kes osaleb või mida tehakse, see on kõik autonoomne,» ütles Kruusimägi.

Kaasaegse Kooli SA juhatuse liige Viljar Kähari rõhutas Postimehele, et annetuste kogumine on seaduslik ja vabatahtlik, kuid sihtasutus «ootab võimalikult suurt kaasatust». «Ajal, kus keeleõpperingid on tasulised, pakume vähemkindlustatud perede lastele terve täiendava võõrkeele õppimise võimaluse täiesti tasuta, lisaks riikliku õppekava järgi keeled, ent süvaõppes. Kui me seda võimalust ei pakuks, jääks need lapsed ilma haridusest, mille omandamiseks on neil olemas kõik võimed, ent mitte veel võimalused,» põhjendas Kähari raha kogumist.

«Sihtasutuse tegevusega on seotud enam kui tuhat lapsevanemat, kes soovivad nii oma kui ka teiste vanemate lastele riiklikust standardmiinimumist täiendavat haridust, näiteks suuremat keelte valikut põhikoolis ja võõrkeelte õpetamist väiksemates rühmades. See on lastele meie arvates lihtsaim, tervislikuim, solidaarseim ja efektiivseim õppekorralduse viis. Paraku riik ega kohalik omavalitsus seda ei rahasta.»

Kähari kinnitas, et isegi kui lapsevanem annetust ei maksa, tagab sihtasutus kõigile võrdse ligipääsu haridusele ja kõiki koheldakse võrdselt.

Küsimusele, et kui annetused on vabatahtlikud, siis milleks saadetakse mittemaksjatele meeldetuletuskirju, vastas Kähari: «Ka Jõulutunnelis tuletatakse annetamisvõimalust kogu aeg meelde, lisaks on tegu lapsevanemate omavahelise kokkuleppega, mis on lapsevanemate koosolekutel sellisel kujul ja vanemate endi algatusel, kooli sekkumiseta läbi arutatud. Tavaks saanud moel pöördub sihtasutus, sarnaselt teiste avalikes huvides tegutsevate organisatsioonidega, otse potentsiaalsete annetajate poole.»

Maavanem: üsna totaalne Tallinnas

Harju maavanem Ülle Rajasalu ütles, et Inglise kolledž ei ole ainuke selline kool, mis sedasi kooli kõrvale MTÜ või sihtasutuse moodustanud. «Keegi ei keela seda teha. Sihtasutus luuakse millegi kindla toimimiseks ja tarbeks. Kui see muutub igakuiseks toetuseks õpetajate palkadele või muudele igapäevastele toimingutele, ei ole see seaduses ette nähtud.»

«Niinimetatud annetus muutus igakuiseks. Kui meile tulevad sellised pöördumised, peame reageerima – küsima, täpsustama, vajadusel ettekirjutusi tegema.»

Rajasalu ütles, et see nähtus on Tallinnas üsna totaalne. Näiteks meenutas ta Tallinna Mustamäe gümnaasiumi lastevanemate kaebusi. «Eks neid on veel. Kui ühe kooli lapsevanem teeb kaebekirja, siis tuleb veel, inimestel hakkab julgus tekkima. Me rahulikult lahendame neid, kui saame üksmeelele, anname teada,» lubas ta.

Rajasalu kutsus kokku ümarlaua Inglise kolledži lastevanematelt annetuse küsimise teemal arutlemiseks. «Sellepärast tehakse neid ümarlaudu, sest ega järelevalve eesmärk pole kedagi karistada, vaid jõuda üksmeelele ja arusaamale, mida seadus lubab teha ja mida mitte,» ütles ta.

Kruusimägi kinnitas, et Harju maavanema kokkukutsutud arutelule kavatseb ta minna, sest probleemidest peab rääkima.

Sihtasutuse juht Viljar Kähari lisas, et nad on avatud Harju maavalitsuse ettepanekutele, kuidas olukorda lahendada. Nende soov on vältida olukorda, kus riiklikud institutsioonid keelavad teemasse süvenemata annetuste kogumise ära ning muudavad senise solidaarsel rahastamisel põhineva süsteemi ümber keeltekoolide sarnaseks lahenduseks.

«Sellisel juhul saab süvaõpe jätkuda keeltekooli raames, kus iga lapsevanem sõlmib süvaõppe jaoks eraldi lepingu keeltekooliga või sihtasutusega, kes sellist õpet korraldab. Siis jäävad majanduslikult halvemas olukorras olevate perede lapsed süvaõppe programmist välja ning nende hariduse tase langeb võrreldes klassikaaslaste hariduse tasemega,» leidis Kähari.

--

Riigikontrolli seisukoht

Riigikontroll jõudis oma auditiga eelmisel aastal järeldusele, et nende hinnangul ei ole lastevanematelt korrapärane raha kogumine kooskõlas õppemaksuta hariduse põhimõttega. Muu hulgas tõi riigikontroll välja, et Tallinna Inglise kolledžis ja Tallinna Mustamäe gümnaasiumis on lastevanemate raha kasutamine otseselt seadusega vastuolus.

«Paraku eksis Riigikontroll faktilistes asjaoludes, sest annetusi ei kogu kool. On kahju, kui juba pead tõstnud kodanikuühiskonnas arvatakse, et hariduses kaasarääkimiseks peab tingimata olema haridusasutus – tegelikkuses on ka lapsevanemad vägagi organiseerimisvõimelised.

Seega jätkab sihtasutus lastevanemate ning kogukonna soovil annetuste kogumist sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks,» märkis Kähari.

-

Minister: lisaraha eest saadav lisaaine peab olema vaba valik

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas eile samal teemal riigikogus arupärimisele.

«Riiklikku järelevalvemenetlust korraldame maavalitsuse poolt, see on läbi viidud Mustamäe gümnaasiumi suhtes ja tänavu on see kavas ka Inglise Kolledži suhtes, et kontrollida olukorrad üle ja teha ettekirjutused koolijuhile. Ministeerium teeb siin koostööd maavalitsusega ja me otsime lahendusi. /--/

Iseenesest õigust mingit lisaraha küsida parema või suurema lisaõppe eest, seda ideed ei peaks ka välja viskama pesuveega, aga kahtlemata õppekava tasuta saamine on see, mida ju ka põhiseadus nõuab. /--/

Koolis saab raha küsida ikkagi millegi eest, mis tuleb kohustuslikule õppekavale lisaks. Tore oleks muidugi, kui seda suudaks kool pakkuda ka tasuta, aga juhul kui ta ei suuda ja otsustab raha küsida, siis peab see lisaaine olema igas mõttes õpilase, lapsevanema valik, mitte kohustus. Neid aineid ei tohi kuidagi panna koolitundide vahele, nii et õpilasel ei ole vahepeal muud valikut kui tasuline aine või niisama ootamine. Ja seda ei tohi ka selliseks surveks teha, et koolile raha andmisel ei ole valikut. Peab olema valik, keegi ei pea tundma ennast sundseisus.» 

*Pressinõukogu arutas antud loo peale esitatud kaebust. Loe otsust siit: http://postimees.1eye.us/3645213/postimees-rikkus-head-ajakirjandustava