/nginx/o/2016/01/11/4866057t1hb89b.jpg)
Maanteeamet on asunud tegutsema selle nimel, et leida võimalikult kiiresti lahendus sel nädalal teravalt tõstatanud teehoolduslepingute küsimusele.
Maanteeamet tunnistab viga (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval kogunes valitsuse liikluskomisjon, mille esimees, majandus- ja taristuminister nahutas maanteeametit selle eest, et viimane ei ole suutnud kõigis Eesti piirkondades seni ellu viia juba viis aastat tagasi kehtestetatud nõudeid. «Maanteeamet sai täna ülesande aega viitmata tegutseda, et kogu Eestis kehtiks nõuded, mis peavad teehoolduses kehtima ja seda nad täitma läksid,» ütles Michal pärast kolmapäevast istungit.
Täna on Eestis 18 teehooldelepingut ning aprillist hakatakse kehtivate nõuete alusel tegutsema ka Ida-Virumaal. Veel tuleb leida lahendusi, kuidas viia kolm viimastki piirkonda – Põlvamaa, Keila ja Kuusalu – kehtivatele nõuetele üle.
«Maanteeamet tunnistab viga, et tänaseks pole suudetud kõiki talihoolde lepinguid määrusega «Tee seisundinõuded» kooskõlla viia,» ütles täna Postimehele maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus.
Ameti asejuht lisas, et hetkel on maanteeameti hooldevaldkonna peamiseks ülesandeks esimesel võimalusel ka viimased neli hooldelepingut kehtivate seisundinõuetega kooskõlla viia.
«Lisaks tõhustame järelevalvet lepingupartnerite tehtava töö üle,» lisas Mõttus. Samuti on amet kokku kutsunud nõupidamise kõikide hooldepartneritega, et arutada kuidas tõhustada talihoolde tegemist. Ka korraldatakse ülejärgmisel nädalal teeilmaprognoosi koolitus hooldeettevõtjatele, kus arendatakse teeilmaprognoosi kasutamist igapäevastest hooldetegevustes.
Postimehe küsimusele, kui palju suureneks uutele lepingutele ülemineku tõttu maanteeameti kulutused, asejuht vastust ei andnud.