/nginx/o/2010/01/19/299153t1he5fc.jpg)
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübara arvates lähtuvad ministeeriumid inimeste kaasamisel poliitikategemisse ennekõike enda vajadustest ja eeldavad, et teised toimivad samamoodi nagu nemad.
Urmo Kübar: inimestega suhtlemiseks tuleb kabinetist mõnikord ka välja astuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti kaasamine on väga eelnõude konsulteerimise ja töörühmade keskne, mis on normaalsed ametniku töömeetodid, kuid küllalt keerulised inimestele, kel puudub spetsiaalne ettevalmistus,» leidis Kübar.
Ametnikud näevad tema sõnul tihti lahendusena, et vabaühendused peaksid õppima töötama samade meetodite järgi. «Eks ühendused seda tee ka, aga sel moel on oht, et ühel hetkel räägivad need samad ühendused juba samamoodi nagu ametnikud ning nende endi sihtrühmad ei saa neist enam aru,» märkis Kübar.
Seega on tema hinnangul oluline ka vastupidine lähenemine - et ametnikud-poliitikud läheksid oma kabinettidest välja ja suhtleksid inimestega, keda tehtav otsus mõjutab, neile arusaadavas keeles ning alustaksid sellega juba siis, kui otsus on alles idee staadiumis.
Kõige olulisem eeldus heaks kaasamiseks on Kübara arvates tahe - ja seda on vaja mitmel tasandil. «Ei piisa üldiselt sellest, kui see tahe on olemas ametnikul, aga näiteks minister leiab, et see on mõttetu ajaraisk ja tal on valimistel saadud häälte näol rahva mandaat teha mida iganes. Ent head nahka ei tule ka sellest, kui kaasamine toimub üksnes ülemuste survel, ilma, et seda reaalselt läbi viival inimesel oleks selleks soovi ja oskusi,» rääkis Kübar.
Oskus erinevate sihtrühmadega suhelda tuleb tema sõnul ainult läbi kogemuste ning oluline on mitte heituda, kui esimesed katsetused vilja ei kanna. Kübara hinnangul on abiks eelhoiak, et kaasamisega ei osutata kellelegi teenet, vaid palutakse teisi endale appi, et saada enne otsustamist teada võimalikult palju asjassepuutuvat infot.
«Ükskõik, kui tark sa ise oled või kui head spetsialistid su organisatsioonis töötavad - väljaspool su kontorit on tarku inimesi alati rohkem ning kui sul õnnestub nad endaga kaasa mõtlema ja oma aega pühendama saada, on see suur asi,» rääkis Kübar.
Kui tahe ja eelhoiakud on õiged, siis ülejäänud küsimused on tema hinnangul juba pelgalt tehnilised - kuidas õiged inimesed üles leida, kuidas nendega suhelda, milliseid meetodeid kasutada jne.
«Siin ei ole tavaliselt mingit maagilist võluvitsa, mis igal juhul toimib ja tagab hea tulemuse. Oluline on kindlasti vastastikune usaldus, see aga ei teki üleöö, vaid nõuab järjepidevat suhtlemist, et kumbki pool näeks, et teine on heast koostööst huvitatud,» selgitas Kübar.