Elektrita kodus annab sooja küünal

Kui lumetorm Monika tõttu kustusid reedel lambid 11 000 kodus, siis nüüd peaksid asjad nende katkestustega Eesti Energia hinnangul enam-vähem korras olema. Siiski puudus vähemalt ühes Sookalda küla majas elekter eile kella neljani.

«Läks, vahepeal oli natuke aega ja siis läks kapitaalselt,» meenutab 78-aastane majaperemees Ilo Kinksaar, endal taskulamp – või «kükloop», nagu ta naerdes ütleb – otsa ees. Majast kadus vool laupäeval kell 14.30 ning kuigi lambid pärast seda veel paar korda vilkusid, jäi pere elektrita eile õhtuni ehk neljaks ööpäevaks.

«Alguses öeldi, et kella ühe paiku tuleb, siis et üheksa paiku, siis järgmise päeva jooksul ja järgmiste päevade jooksul öeldi nii veel kaks korda,» räägib Kinksaar, kuidas talle kogu aeg elektrit lubati. Õnn oli, et mobiiltelefoni aku pidas vastu ning levi ei kadunud.

Võiks ju tõdeda, et elektrita jäämine on küll tõesti väga ebameeldiv, kuid ei midagi erilist. Saadi ju hakkama ka enne elektrit. Küta ahi soojaks ja keeda vett pliidi peal!

Ent vanal, ajahambast räsitud maamajal on ahi ja pliit omadega läbi ning siiani on tube köetud üksnes elektriradiaatoritega. Taluhoone ja lumine õu eristuvadki vaid selle poolest, et majas pole tuult. Toas aurab hingeõhk ja klaasid on jääs. Üks hiirgi on poti sisse ära uppunud. Andis vist alla.

«Kui elekter oli, ega siis olnud ju viga. Kurb küll, aga oma süü, et ahjud lagunenud on,» tunnistab Kinksaar nüüd, ent sest teadmisest pole enam abi.

Et sõna otseses mõttes ellu jääda, mässis vana mees end jopede ja kampsunite sisse – kokku kuus kihti. Jalgu soojendas mitu paari pükse. Neile sidus ümber sulejope. Sääri kattis lambanahk ning varbaid villased sokid. Kõige peale viskas tekid. «Ja soojenduskott jalge all,» teatab Kinksaar. Soojenduskotiks oli pooleliitrine plastpudel, millesse soojendas vett abikaasa Claire. Vee kuumutamiseks kasutas ta plekist tassi, mille asetas raudrestile. Kütjaks küünal – neid oli eilseks alles vaid üks.

Töö andis sooja

Majaperemees räägib, et vahel on tal ikka väga külm. «Mul oli lastehalvatus, jalad on ainult luu ja nahk,» selgitab viimased kümme aastat ratastooliga liikunud pensionär. Lisaks küünlasoojale veele andis Kinksaarele sooja töö.

Nimelt meisterdab mees puidust kaelaehteid. Töötamiseks tõmbas ta sooja jope üle pea, «kükloop» näitas valgust ning noa ja puuri abil sündisid puutükist ehted. Väikeses kookonis andsid sooja käte liigutamine ja hingeaur.

«Kui higi hakkas tulema, jätsin töö katki ja tukkusin,» seletas majaperemees, lisades, et magas kõik need päevad ja ööd istuli, sest ei julgenud pikali heita – ei tea, kas saabki enam püsti.

Talu elektrita jätnud torm lõikas majapidamise muust maailmast sootuks ära – tuisk kandis mitmesaja meetri pikkusele sissesõiduteele reieni ulatuvad hanged. Tõsi: nii kui vallavalitsus Kinksaarte murest kuulis, saadeti sahk vallakeskusest umbes 13 kilomeetri kaugusel asuva talu juurdesõiduteed lahti lükkama.

Aitajad tõid ka joogivett ja süüa, mida jätkub majaperemehe hinnangul vaat et kuuks ajaks. Kui muidu on pererahva toidukraam paaris külmikus, siis praegu võib ka kergesti riknevat kraami lihtsalt kapis hoida. Ka eile oli majaperemehe käeulatuses pott külmade kanapallidega. «Neid ei saa kuidagi soojaks,» selgitas Kinksaar. «Sellepärast seisavadki siin. Ei lähe lihtsalt külmalt alla.»

Nelja päeva, mille jooksul Eesti Energia ei suutnud talule elektrit tagasi anda, võtavad Kinksaared tagantjärele rahulikult. «Siin võib olla palju põhjuseid,» oletab peremees. «Võib-olla pole liine ja maste õigel ajal hooldatud, on metsad lastud üle kasvada ja ei ole roomikmasinaid,» pakub ta. Kedagi hukka mõistma ta ei kibele.

Elekter tuli sellesse majja tagasi eile. Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmanni sõnul oli eile hommikuks reedest saati elektrita kuus majapidamist. «Kui tuleb ka ette lühiajalisi katkestusi, siis seda sellepärast, et otsitakse vigu,» rääkis Bachmann. Eesti Energia palub elektrikatkestuste puhul võtta ühendust rikketelefonil 1343.