Põlvamaal Veriora vallas sirguv Eesti kõrgeim mänd osutus ühtlasi ka teadaolevalt kõrgeimaks hariliku männi (Pinus sylvestris) esindajaks kogu maailmas.
Eestis kasvab maailma kõrgeim mänd (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlvamaa hiiglane on 46,6 meetrit kõrge ning ületab senist maailma kõrgeimat harilikku mändi Poolas 1,3 meetriga, teatas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Nagu kinnitavad äsjased maaülikooli teadlaste mõõtmised, on uhkel puul ka soliidne vanus – vähemalt 214 aastat.
RMK metsakasvataja Kaarel Tiganiku sõnul mõõdeti maailma kõrgeim mänd möödunud aasta lõpus üle pooljuhuslikult, sest algselt uuriti tema palvel hoopis männi kõrval kasvavat kuuske.
«Kui sai selgeks, et kuuse näol olime leidnud uue Eesti rekordpuu (48,6 meetrit), asusid maaülikooli teadlased üle mõõtma ka tema kõrval kasvanud mände,» selgitas Tiganik, kuidas Eesti sai endale ühe päevaga nii uue kõrgeima männi kui ka kuuse. Kuuse vanuseks määrasid maaülikooli teadlased vähemalt 202 aastat.
See, et Ootsipalu orus kasvav mänd on lausa maailma kõrgeim, selgus hiljem, kui Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve rekordpuu rahvusvahelisse kõrgete puude andmebaasi kandis (vt monumentaltrees.com).
Erinevaid männiliike kasvab maailmas üle saja, Põlvamaal Ootsipalu orus sirgub neist harilik mänd ehk Pinus sylvestris. See puuliik levib just Euroopas. Eestis on harilik mänd ainus looduslik männiliik ja ühtlasi ka levinuim puu meie metsades.
Üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu rekordpuud, peavad metsamehed ja teadlased seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus. See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja toitainetega. Hendrik Relve on piirkonna puud ristinud Ootsipalu oru hiiglasteks.
Eesti kõrgeim mänd ja kuusk kasvavad riigimetsamaal ning on võetud erilise hoole alla.