/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/12/28/4836465t1hb6b1.jpg)
Peaminister Taavi Rõivase sõnul pole õige kujutada Eesti laevanduse konkurentsivõimet vaid mustades toonides, sest näiteks Eesti ettevõtet Tallink teatakse mitte ainult Läänemere-äärsetes riikides, vaid ka märksa laiemalt.
Rõivase sõnul pole õige laevandust vaid mustades toonides kujutada (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivas ütles esmaspäeval riigikogus Vabaerakonna fraktsiooni saadikute merepoliitika teemalisele arupärimisele vastates, et Eesti laevanduse konkurentsivõime mustades toonides kujutamine pole õige.
«Kui võtta näiteks reisilaevad, siis Läänemere suurim reisilaevaettevõte, mis on omandanud ka enne Soome kapitalile kuulunud väga suure ja ajaloolise tegija, on just nimelt Eesti ettevõte,» selgitas Rõivas.
«Eesti ettevõtet Tallink teatakse mitte ainult Läänemere-äärsetes riikides, vaid ka märksa laiemalt.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töögrupp on Rõivase sõnul Eesti laevandussektori konkurentsivõimet detailselt analüüsinud ning esitanud oma ettepanekud dokumendis «Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine».
«See sisaldab muu hulgas laevaregistrite ümberkorraldamise, kaubalaevade maksustamise, Eesti lipu all seilavate kaubalaevadel võõrtööjõu liikumise ja seal töötavate Eesti meremeeste sotsiaalsete garantiide tagamise aspekte,» ütles Rõivas.
Tema sõnul peavad arutelud rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vahel jätkuma.
Peaministri sõnul toob MKM koostöös rahandusministeeriumiga analüüsi võimalikest maksusoodustustest ja teistest lahendustest valitsuse lauale. «Siis saame vaadata, millised on võimalike alternatiivide plussid ja miinused. Üldine kogemus on näidanud, et maksusoodustustega probleemide lahendamine on üks kõige ebaefektiivsemaid. Aga selline põhimõte ei tähenda, et peaksime ühte või teist lahendust alati ilmtingimata välistama,» märkis peaminister.
Vabaerakonna saadikud tõid peaministrile esitatud arupärimises esile, et merenduse puhul on tegu kõrget lisandväärtust loova valdkonnaga, mis on olnud Eesti riigile ja rahvale ajalooliselt üheks põhiliseks tegevusvaldkonnaks.
Hetkel opereerivad Eestis resideeruvad äriühingud ligi 50 kaubalaevaga, mis aga ei seila Eesti lipu all. Põhjuseks on asjaolu, et ettevõtluskeskkond pole soodne. Seoses sellega puuduvad ka meie meremeestel kodumaised töökohad, millest tulenevalt ei ole riigil vastavaid maksulaekumisi. Andmed kõnelevad, et ligi 5000 kvalifitseeritud meremeest teenivad tulu välismaiste reederite juures võõra lipu all. Merenduse transpordisektor on olulise tähtsusega nii Eesti ekspordivõimekusele kui ka turismile.
Arupärijad soovisid teada, mida peaminister kavatseb ette võtta seoses merenduspoliitikaga, et olukorda parandada. Arupärijad viitavad asjaolule, et Eestis ei ole meremajandus tunnustatud iseseisva majandusharuna. Samas ütlevad riiklikud dokumendid, et see on siiski oluline valdkond.
Meremajandusega on seotud kokku kaheksa ministeeriumi, kuigi juriidilises keeles sellist haru ei ole olemas. Peaministrilt küsiti, millega on seotud taoline merenduse alaväärtustamine ja kuidas kavatseb ta olukorda parandada.