Tulirelvade ja laskemoonaga hangeldajad astusid kohtu ette

Kaitsepolitsei pidas Juri (47), Sergei (58), Vladimiri (52) ja Sergei (53) kuritegudes kahtlustatavatena kinni eelmise aasta jaanuari lõpus ja veebruari alguses.

Kriminaalasja eeluurimisel kogutud andmeil käitlesid mehed suures koguses tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona. Enamasti oli tegemist deaktiveeritud või mittekomplektsete relvadega, mida süüdistatavad muutsid taas kasutuskõlbulikuks tsiviilkäibesse müümise eesmärgil – vajadusel valmistati uus relvaraud ja parandati relvalukk või pandi mitme relva osadest kokku töökorras relv.

Meeste kätte jõudnud tulirelvi oli uurimisandmeil ligi kakskümmend, sealhulgas automaadid, püstolkuulipildujad, püstolid, vintpüssid ja jahirelvad.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna hinnangul huvitavad laskekõlbulikuks muudetud tulirelvad ka terroristlikke grupeeringuid.

Süüdistuse kohaselt müüdi kolm töökorda seatud tulirelva 2014. aastal Venemaale, nende seas automaat AKS-74U, püstolkuulipilduja Skorpion VZ61 ja üks vintpüss. Kaks püstolit saadi kätte Eesti-Vene piiril ning ülejäänud relvad võttis kaitsepolitsei ära läbiotsimiste käigus.

Lisaks relvadele avastati läbiotsimistel üle tuhande padruni, millest suurem osa on piiratud tsiviilkäibega või tsiviilkäibes üldse keelatud.

Leiti ka granaadisütikuid, kapseldetonaatoreid, süütenööri, lõhkeainet, kümme kasutuskõlbmatut kahurimürsku ja muid keelatud esemeid. Samuti leidis kaitsepolitsei süüdistatavate valdusest veel hulgaliselt relvaosi: relvaraudu, relvalukke ja muud, mida süüdistatavad kasutasid nö varuosadena deaktiveeritud tulirelvade laskekõlbulikuks taastamisel.

Riigiprokuratuur esitas Jurile, Sergeile (58) ja Vladimirile süüdistuse tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja nende oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises. Jurit, Vladimirit ja teist Sergeid (53) süüdistatakse ka tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Nooremale Sergeile pannakse süüks veel lõhkeseadeldise oluliste osade ja lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist.

«Ohtlike relvade taastamine ja nende ebaseaduslik tsiviilkäibesse müümine on tõsine kuritegu, millel võivad paraku olla väga rasked tagajärjed,» sõnas menetlust juhtinud riigiprokurör Laura Vaik. Neljast süüdistatavast kolm on alates läinud aasta algusest viibinud prokuratuuri taotlusel vahi all.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna hinnangul huvitavad laskekõlbulikuks muudetud tulirelvad ka terroristlikke grupeeringuid. «Maailmapraktikast on paraku näiteid, kus neid ebaseaduslikke relvi kasutavad terroristlikud ühendused,» kinnitas Heldna. «Peame Eestis hoolitsema selle eest, et illegaalsed relvad oleksid võimalikult raskelt kättesaadavad.»

Kriminaalasjas eeluurimise viis läbi kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur. Harju maakohus asus kriminaalasja arutama täna üldmenetluses.