Tallinn 2011 toob 7000 kultuurisündmust kultuurisündmusega

Tallinn 2011 programmijuhi Jaanus Rohumaa sõnul on kultuuriaasta programmi koostamise peamisteks eesmärkideks avada Tallinna merepiir kultuurile, anda võimalus noortele tulijatele, lisaks muuta kultuurielu rahvusvahelisemaks ning tõsta kultuuri staatust ühiskonnas. Samuti peab Rohumaa oluliseks muuta Tallinn ahvatlevamaks elu- ja loomekeskkonnaks nii kohalikele kui ka külalistele.

Kuigi Tallinn 2011ga on seotud pea kõik meie olulisemad kultuurinimed, rõhutab Rohumaa, et tegu pole eliidiprojektiga. «Sest selleks pole raha ja teiseks ei sobiks see eestlastele.» Kuraatorprogrammi asemel eelistas Tallinn 2011 olla avatud kõikidele ettepanekutele. Nii valiski kultuuriaasta üheksaliikmeline loomenõukogu avalikule konkursile laekunud 900 projektitaotlusest välja 251 projekti, mis nüüd kannavad Tallinn 2011 logo. Kokku toimub kultuuriaasta raames pea 7000 kultuurisündmust.

«Nende koht on absoluutselt programmis,» vastab Rohumaa küsimusele, miks on nimetatud Tallinn 2011 sündmusteks mitmed traditsioonilised kultuuriüritused. «Kui Tallinna külastav inimene ei leiaks meie programmist PÖFFi või Jazz­kaart, oleks see nende festivalide suhtes ülekohtune. Andsime juba väljakujunenud festivalile võimaluse kutsuda mõni eriline artist, näiteks Jazzkaar toob siia Bobby McFerrini.» Rohumaa sõnul koosneb programm 70 protsendi ulatuses siiski uutest üritustest.

Rahast tähtsam on usk

Rohumaa on kindel, et pea kõik eile väljakuulutatud programmi kuuluvad sündmused saavad teoks. «Suurt kräšši ma ei näe, sest eelarved on timmitud väikeseks ja realistlikuks.» Kui esialgu planeeriti Tallinn 2011 eelarveks 40–42 miljonit eurot, siis praeguseks on kogu kultuuriaasta eelarve ligi 17 miljonit eurot. Järgmisel aastal kulub programmile 5,1 miljonit eurot.

Andekaid inimesi on Rohumaa arvates Eestis palju ja nende toetamisel pole alati küsimus rahas, vaid pigem usus. Seepärast leiab kultuuriaasta programmist ohtralt noortele, 18–30-aastastele mõeldud ja noorte endi korraldatavaid üritusi.

Programmi koostamisel polnud eesmärgiks valida välja mingi kindel arv teatri- või muusikaprojekte, valikul lähtuti eelkõige kvaliteedist ja uuenduslikkusest. Kultuuriaasta raames toimub pea kümme suursündmust, kuhu oodatakse publikuks rohkem kui 50 000 inimest. Sellisteks sündmusteks on näiteks merepäevad, lauluväljakul 20. augustil toimuv laulupidu «Vabaduse laul» ning XI noorte laulu- ja tantsupidu. Igas kuus toimub aga vähemalt viis kõrge kunstilise kvaliteediga tähtsündmust, nagu näiteks Erkki-Sven Tüüri uudisteose «Ärkamine» esmaettekanne.

Välismeedia huvi suur

Kui palun Rohumaal nimetada mõni tema enda jaoks eriti oluline projekt, vajub ta paariks minutiks mõttesse. «Stalkeri festival, mis kultuuriaastata poleks juhtunud. Hea meel on laste- ja noorteprojektide üle. Sest need on miski, millest kõik armastavad rääkida, kuid eriti ei viitsita neid teha. Jõuga elustame ka mereääre – viime sinna kas või kastides taimed ja õpetame inimesed seal käima, nii ei jää otsustajatel enam võimaulust asju edasi lükata.»

Kuigi eelkõige on programm koostatud kohalikele mõeldes, on üheks eesmärgiks meelitada Eestisse ka kultuurituriste. Välismeedia huvi hindab sihtasutuses väliskommunikatsiooniga tegelev Maris Hellrand uskumatult suureks. «Lugesin just kokku, et mai lõpust olen ise Tallinnas vastu võtnud 160 välismaa ajakirjanikku,» lausub Hellrand.

«Kokkuvõttes oli õige taotleda kultuuripealinna tiitlit ja näha vaeva, et see meile alles jääks,» on Rohumaa kindel. Tema arvates on seda tiitlit eelkõige vaja meile endile uskumaks, et meie endi kultuur, meie kunstnikud, luuletajad, heliloojad on maailma kõige paremad, et nende sõnum võib ulatuda kaugemale.
.-------------------------------------------------------