/nginx/o/2016/02/03/5002403t1hf54d.jpg)
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles, et teadet Peterburi lähedal asuva Krasnõi Bori jäätmehoidla lekke kohta võib pidada tõsiseks, kuid ei ole põhjust arvata, et see tooks koheselt kaasa kahju inimestele.
Teadet Krasnõi Bori jäätmehoidla lekkimisest võib pidada tõsiseks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olemasolevate ja meile kättesaadavate andmete kohaselt tuleb seda teadet pidada tõsiseks, ent sarnaseid teateid sama objekti kohta oleme saanud ka varem,» tõdes Reisner. Ka hiljutised keskkonnaülevaated, mis seda objekti kirjeldavad, nimetavad Reisneri sõnul sademetest tingitud üleujutusi ja sellega seotud hoidla lekkeid üheks oluliseks probleemiks.
Seni teadaolevalt ei ole sellised lekked suuremaid õnnetusi ega katastroofe kaasa toonud. «Meile täna teadaolevate andmete järgi võib pidada objektilt lekkeid võimalikuks, kuid ei ole põhjust arvata, et lekked oleks niivõrd suuremahulised, et sellega võiks kaasneda kohene kahju inimestele või ümbritsevale keskkonnale,» hindas Reisner.
Keskkonnaministeerium küsis täiendavat infot Vene Föderatsiooni Neeva-Laadoga veemajanduspiirkonna esindajatelt, kelle andmetel ollakse olukorrast teadlik. Nad lisasidi, et olukorda kontrollitakse ja sellesse on kaasatud pädevad ametiasutused.
«Mõju Eesti vetele avalduks pigem sellises olukorras, kus pikema aja jooksul ja väga suure lekke korral ei suudeta midagi ette võtta.
Vene poolelt kinnitati, et olemasolevate andmete põhjal ei saa kinnitada sellise lekke või lekkeohu olemasolu, millega võiks kaasneda keskkonnakatastroof või muu oluline oht inimestele või ümbritsevale keskkonnale. Tegemist on nende hinnangul sulailmadest tingitud sademevee hulga suurenemisega hoidlas ning selle tagajärjel on hoidla erinevad osad sademeveega rohkem täitunud kui tavapäraselt.
Venemaa peaprokurör Juri Tšaika on andnud käsu kontrollida ajakirjanduse väiteid, et Neeva jõkke on Krasnõi Bori jäätmehoidlast lekkinud ohtlikke aineid, teatas Vene riigiprokuratuuri pressiesindaja Marina Gridneva täna. Gridneva sõnul arutas peaprokurör teemat kohtumisel Peterburi abilinnapea Igor Divinskiga. Ühiselt otsustati jälgida protsessi Krasnõi Boris ning kontrollida seal kehtestatud nõuetest kinnipidamist, vahendas ITAR-TASS.
Meedia teatas varem, et sulailma tõttu täitus reservuaar 2 miljoni tonni ohtlike jäätmetega veega ning hakkas edasi kanduma hoidla territooriumile. Mürgised ained võivad sattuda Neeva jõkke, mis on Peterburi linna peamine joogivee allikas.
Asukoht
/nginx/o/2016/02/03/5002465t1h750d.png)
Kõnealune ohtlik nafta- ja keemiajääkide hoidla asub Peterburist 30 km kaugusel sisemaal Neeva jõe valgalal, Nikolskoje ja Krasnõi Bori asulate lähedal. Eesti piirini on sealt maad pisut enam kui 150 km.
Kuna hoidla asub Neeva jõe valgalal, siis läheb kõik, mis veekeskkonda satub, esmalt Neeva jõkke ja sealt edasi Soome lahte. Lekke mõju saab ulatuda Eestini vaid kaudselt Soome lahe kaudu, näiteks Soome lahe veekvaliteedi halvenemise teel.
Tegu on ohtlike jäätmete hoidlaga, kuhu on ladestatud umbes 1,5 miljonit tonni tööstuslikke, ohtlikke ja eriti ohtlikke jäätmeid. Näiteks leidub seal metallitöötlemise jääke (alumiinium, kloriidid, tsink, vask, nikkel, elavhõbe). Samuti on seal palju muid tööstuslikke jääke nagu benseeni, tolueeni, ksüleeni, trihalometaane jms.
Juhul kui jäätmehoidlast pääseb reostus valla, liigub see Neeva jõe kaudu Soome lahte, seega lõpptulemusena kasvaks ohtlike ainete sisaldus ka Soome lahes. «Mõju Eesti vetele avalduks pigem sellises olukorras, kus pikema aja jooksul ja väga suure lekke korral ei suudeta midagi ette võtta,» selgitas Reisner.
Kogu hoidla kohest tühjaks jooksmist ei saa aga Reisneri sõnul pidada täna tõenäoliseks. «Veemahtusid ja ainete segunemist ning lahjenemist arvestades ei ulatuks lekke korral ohtlike ainete sisalduse suurenemine Soome lahes koheselt Eesti rannikule,» märkis ta.
Ohtlike ainete sisalduse kasv merevees mõjutab omakorda vee-elustikku ja taimestikku, sest sellised ained kuhjuvad organismides ning kasutades toiduks Soome lahe kalu, võivad need ained lõpuks jõuda ka meie toidulauale.
Reisneri sõnul on varasemalt olnud konkreetse hoidla kohta teateid üleujutustest, liigsest sademeveest ja lekkeohust, kuid konkreetsed andmed selle kohta, et midagi oleks lekkinud, neil puuduvad. «Samas, kuna me neid andmeid saanud ei ole, ei tähenda see veel seda, et sellelt objektilt midagi ei lekiks,» nentis ta.
Hoidla seisukord on aga regulaarselt kõikide Läänemere riikide tähelepanu all, sest see kuulub Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) Läänemere jaoks eriti ohtlike objektide nimekirja. Viimane ülevaade objekti olukorra kohta tehti 2013. aastal Moskvas toimunud Läänemeremaade esindajate kõrgetasemelisel kohtumisel.