Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Jõks: ma pole pressisõbra tiitli nimel kunagi pingutanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Allar Jõks valiti pressisõbraks tema avatud suhtlemise tõttu ajakirjandusega.
Allar Jõks valiti pressisõbraks tema avatud suhtlemise tõttu ajakirjandusega. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Eesti Ajalehtede Liidult täna juba teist korda pressisõbra tiitli pälvinud endine õiguskantsler Allar Jõks usub, et tunnustus annab ka teistele advokaatidele julgust ühiskondlikult olulistel teemadel meedias rohkem sõna võtta.

«Tegemist oli meeldiva üllatusega, sest ma ei ole kunagi selle nimel pingutanud, et pressisõbra tiitlit saada,» rääkis Jõks Postimees.ee´le. Samas oli Jõks pressisõber ka 2002. aastal ning kedagi teist pole varem Eestis selle tiitliga kaks korda pärjatud.

«Olen alati esinenud oma nime all ja ma arvan, et pressisõbra tiitli omanike ring oleks laiem, kui kõik, kes midagi arvavad, teeksid seda samuti oma nime alt, mitte ei kasutaks näiteks pseudonüüme,» leidis Jõks.

Pressisõbra tiitel oli talle seda üllatavam, et advokaadina on tema võimalused avalikkusega suhelda palju piiratumad kui näiteks mõnes teises ametis. Samas leiab Jõks, et advokaadid peaksidki püüdma avalikkusele õiguslike vaidluste taustasid paremini lahti seletada. «Avalikkuse usaldus õigussüsteemi ja õiguse mõistmisse sõltub palju sellest, kui hästi inimesed aru saavad, mille üle vaidlus üldse käib,» tõdes ta.

Pressivaenlase tiitel, mille tänavu pälvis president Toomas Hendrik Ilves, oleks Jõksi arvates aga võinud minna kellelegi teisele, kes oleks seda rohkem väärinud. Nimesid ei soovinud Jõks nimetada, kuid Ilves tema hinnangul pressivaenlase kuvandile siiski ei vasta.

Ajalehtede liidu tegevdirektori Mart Raudsaare sõnul sai Jõks pressisõbra tiitli tänu sellele, et pärast õiguskantsleri ametist lahkumist tegutseb ta jätkuvalt väga aktiivselt avaliku elu tegelasena ja ajal, mil riiklikud asutused sulguvad üha enam endasse, kommenteerib ta olulisi sündmusi ja protsesse tavalugejale kergesti mõistetavas keeles.

Tagasi üles