/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2010/12/08/480566t1hc742.jpg)
Riigiprokuratuuri kinnitusel ei ole 2007. aasta kevadiste küberrünnete uurimiseks algatatud kriminaalasja seni küll lõpetatud, ent aktiivset uurimist praegu ei käi, kuna Venemaa ei ole koostöövalmidust ilmutanud.
2007. aasta küberrünnete uurimine kestab tänini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriminaalasi algatati 2. mail 2007 Eesti internetiserverite vastu suunatud massiliste rünnakute uurimiseks vastavalt karistusseadustiku paragrahvidele, mis käsitlevad arvutikahjurlust ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamist.
Nädal aega hiljem riigiprokuratuurilt Venemaa peaprokuratuurile saadetud õigusabipalves küsis Eesti kaasabi nende süüdlaste leidmiseks, kes võivad asuda Venemaal. Vene peaprokuratuur vastas 28. juunil 2007 keeldumisega.
Ainus tabatud 2007. aasta kevadine küberründaja on senini kohalik noormees Dmitri Galuškevitš, kes mõisteti sama aasta detsembris süüdi Reformierakonna serveri vastases Ddos-ründes, millega muudeti ajutiselt võimatuks ligipääs valitsuspartei veebile ja intranetile. Galuškevitš sai 17 050 krooni suuruse trahvi.
Eesti-vastaste küberrünnete uurimine tõusis aga ootamatult taas päevakorrale 2009. aasta kevadel, kui Vene riigiduuma saadik Sergei Markov teatas telesaates, et Eesti-vastaste rünnakute korraldamisega oli seotud tema abi Konstantin Goloskokov.
Markovi avaldus viis selleni, et toonane siseminister Jüri Pihl kehtestas Markovi suhtes 2009. aasta märtsis Schengeni sissesõidukeelu. Tollest loost arenes Eestis välja nn viisaskandaal, kuna sama aasta sügisel tuli ilmsiks, et välisministeerium taotles mais Markovi sissesõidukeelu tühistamist ning siseministri ülesandeid täitnud justiitsminister Rein Lang seda ka tegi.
Goloskokovi rollist ei saa mööda ka USA saatkond Tallinnas oma väljalekkinud raportites, kuid saatkonna allikas ei usu, et tegu oli rünnakute põhilise korraldajaga.
Selleks olid rünnakud liiga keerulised, amatööril poleks olnud niisuguseid tehnilisi võimalusi, kõneleb dokument. «Goloskokovit oli tõelistele süüdlastele mugav ette lükata, nagu väljapanekut vaateaknale,» väidetakse seal.