Ekstreemsed ilmaolud mõjutavad rongiliiklust

Eesti Raudtee hinnangul võib esimeste märkide põhjal otsustades tänavune talv tulla eelmisega sarnane.

Kõige haavatavamad kohad raudteel on pöörangud, millest olulisemad on küll on varustatud elektriliste soojendusseadmetega, kuid, mis suurema lumesaju või tuisu korral võivad siiski jäätuda ja mehhanismid ei lülitu ringi.

Meedias kõlanud soovitusi vajadusel mobiliseerida iga pöörangu juurde lund rookima töötuid ei ole Eesti Raudtee hinnangul tõsiseltvõetav, sest töötamine raudteetaristul nõuab erialast kvalifikatsiooni kasvõi seadmete säilivust kui töötajate endi ohutust arvestades.

Eesti reisirongiliikluse seisukohast oli eelmise talve kõige raskem päev 21. veebruar, kui kõikjal Eestis möllas raju lumetorm. Toona jäi hommikune Tallinna-Tartu-Valga diiselrong kuueks tunniks Tallinnas Ülemiste reisijate platvormi juures kuhjunud tuisuvaalu kinni.

Päevi kestvaid seisakuid ja rongide arvukaid käigust ärajäämisi oli Soomes, Venemaal ja Lätis rääkimata kogu Euroopast, kus talv näitab oma karmust harvemini kui meil ja Põhjamaades.

Näiteks Poolas seiskus elektrirongiliiklus osadel liinidel isegi kuni kaheks nädalaks.

Kuigi Eesti Raudtee on eelolevaks talveks valmistunud õppides mullu ilmnenud kitsaskohtadest, tasub inimestel arvestada, et tänavu sarnaste lumetormide kordumisel mõjutab ilm reisirongiliiklust ikkagi ja ilmaolude raskenedes on rongide hilinemised paratamatud.

Eesti Raudtee tõstis esile, et kõik reisirongide hilinemised ei ole seotud ilmaoludega, sest hilinemisi tingisid ka remonttööd, reisirongide rikked, vedurijuhtide sõiduoskused või muud reisiveooperaatorite põhjustatud probleemid.

Novembrikuus oli liikluses 3283 reisirongi ning sellest 3166 rongi sõitis liiklusgraafiku kohaselt. Lõppjaama jõudmisega rohkem kui 10 minutit hilinesid üksikud rongid.