/nginx/o/2010/12/03/477387t1hf901.jpg)
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) ajutine juht Anneli Unt nentis, et kui valitsus poleks ERSO-le viit miljonit krooni lisaraha eraldanud, oleks asutus järgmisel aastal ületamatutes raskustes.
ERSO lisaraha kasutatakse võlgade maksmiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jooksvaid arveid tuleb asutusse detsembrikuus ju veel, see on täiesti loomulik, kuna kontserttegevus käib. On ka vanu veel tasumata arveid. Osa neist kandub kindlasti järgmisse aastasse,» rääkis Unt ERSO arvepidamisest.
Asutusel on praegu 1,3 miljoni krooni suurune ajatatud maksuvõlg. Ka see tuleb 2011. aastal ära maksta. «Mingisugusest unistuste täitmisest selle viie miljoni lisaraha juures küll rääkida ei saa,» ütles Unt ja lisas, et see kulub kõik lihtsalt töötegemiseks.
Ta nentis, et ERSO-l on lepingulisi kohustusi võetud sel aastal rohkem, kui see rahaliselt oleks võimalik olnud. Seepärast lähevad mitmed tänavu tekkinud võlad üle järgmisse aastasse. Viis miljonit lisaraha ongi mõeldud järgmise aasta eelarve täienduseks.
Palgad saavad makstud
Lisaks 1,3-miljonilisele maksuvõlale lisandub Undi sõnul veel kokku umbes ühe miljoni krooni eest tegevuskulude võlgu. Mis need täpsemalt on, seda Unt kommenteerida ei soovinud, öeldes, et enne aastalõppu oleks see ennatlik. «Prioriteet on maksta ära ERSO töötajate palgad, nii sel kui tuleval aastal.»
Viiest miljonist jätkub Undi kinnitusel nii võlgade likvideerimiseks kui selleks, et järgmisel aastal ei peaks orkester viibima sundpuhkusel, vaid saaks aasta läbi oma tööd teha. Unt nentis, et orkestri igapäevane tööelu käib, nagu peab – kõik planeeritud kontserdid toimuvad. «Siin on väga hea meeskond, kes iga päev hoolega oma tööd teeb,» ütles Unt.
Lisaks valitsuse eraldatud viiele miljonile kroonile andis kultuuriministeerium eelmisel nädalal orkestrile reservide arvelt 1,5 miljonit krooni, mis võimaldas osaliselt korvata tänavuse aasta puudujäägid ja maksta orkestrantide palgad.
Järvi pole arveid esitanud
Küsimusele, kas ERSO on arvestanud ka sellega, et endisele kunstilisele juhile ja peadirigendile Neeme Järvile tehtud töö eest tasu maksta, vastas Unt, et kui Järvi arved esitab, siis loomulikult ka makstakse. «Seni ei ole ta septembris ja oktoobris tehtud tööde eest arvet esitanud,» ütles ta.
Unt selgitas, et ERSO-l oli Järviga kokkulepe, et raha makstakse vastavalt esitatud arvetele. «Tehtud töö eest tuleb maestro Järvile igal juhul tasuda. Arvaku avalikkus nendest summadest mida soovib,» ütles Unt.
Kui valitsus ei oleks ERSO-le viit miljonit eraldanud, oleks ERSO juhi sõnul järgmisel aastal raskes olukorras. «See oleks nõudnud väga karmi kokkuhoiurežiimi, mis oleks puudutanud ka muusikuid. Kindlasti ei oleks me saanud anda nii palju kontserte kui praegu plaanis,» nentis ta.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles postimees.ee-le, et viie miljoni krooni suurune lisaraha järgmise aasta eelarves võimaldab tagada ERSO-le töörahu ja kindlustunde.