Uuring: rahvas sooviks ise presidenti valida

Postimehe tellitud ja Turu-uuringute ASi läbi viidud küsitlusest 999 inimese seas selgus, et 47 protsenti rahvast on presidendi seniste ametivolitustega rahul, kuid 33 protsenti leiab, et neid võiks suurendada.  

Näiteks suurendaks 33 protsenti presidendi volitusi välispoliitikas, 37 protsenti sisepoliitikas ja 24 protsenti riigikaitses. Samas, 2007. aasta mais algatas president Toomas Hendrik Ilves põhiseaduse muutmise eesmärgiga korrastada riigikaitse juhtimist ning sisuliselt vähendada presidendi volitusi riigikaitse alal.

Presidendi tehtud muudatuste põhjal korraldaks riigikaitset ja vastutaks selle toimimise eest täitevvõim ehk valitsus ja kaitseminister. Presidendile jääks riigikaitse kõrgeima juhina eelkõige sümboolne ja tseremoniaalne, ent ka tasakaalustav roll. «Rõhutan, et parlamentaar­ses riigis ei saa kaitsevägi alluda kellelegi teisele kui valitsusele. Üksnes nii on ta allutatud demokraatlikule, sealhulgas parlamendi kontrollile,» ütles Ilves toona riigikogu ees.

Teema tõstatas president ka 2008. aasta veebruaris kindral Johan Laidoneri mälestusloengul, kus ta tõdes, et osa meie kehtiva põhiseaduse riigikaitse hädasid on alguse saanud just nimelt segadusest, kes õieti on kaitseväe juhataja ülemus.

«Praegune põhiseadus lubaks arvata ja tõlgendada, et see on vabariigi president. Samas pole riigipeale antud ei seadusandlikku mehhanismi ega ressursse selle ülesande täitmiseks,» leidis Ilves. Tema algatatud põhiseaduse muutmiseks on tarvis kahe järjestikuse riigikogu koosseisu enamushääli.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles esmalt küsitlustulemustest ilmnenud karmima käe ootust kommenteerides, et selles pole midagi üllatavat. «Noortes demokraatiates on parlamendis pettujaid palju. Eestil on selles suhtes veel isegi hästi läinud ja rahvas üldiselt aktsepteerib parlamentaarset riiki,» leidis Aaviksoo.

Riigikaitse temaatikas nõustus ta presidendiga: «Kui meil on muidu parlamentaarne riik, siis sõjatemaatikat presidentaal­seks teha ei saa. Vahe sõja, kriisi ja rahu ajal muutub väga ebamääraseks ja reageerida on vaja väga kiiresti. Meil tasapisi arendatav laiapõhjaline riigikaitse eeldab, et riigikaitset teostab täidesaatev võim.»

Minister leidis, et kaitseväge tuleb näha nii rahu- kui ka sõjaajal täidesaatva võimu osana.

Rahva soovid
Kas presidendi volitusi riigikaitse alal tuleks...
• suurendada     24
• jätta samaks     56
• vähendada     4
• Ei oska öelda     16

Kas presidendi volitusi välispoliitikas tuleks ...
• suurendada     33
• jätta samaks     50
• vähendada     3
• Ei oska öelda     14

Kas presidendi volitusi sisepoliitikas tuleks ...
• suurendada     37
• jätta samaks     45
• vähendada     3
• Ei oska öelda     15

Milline oleks teie arvates kõige parem presidendivalimiste kord?
• Pooldan praegust presidendi valimiste korda (riigikogus ja seejärel valimiskogus) – 15
• Presidendi valimine võiks jääda ainult riigikogu pädevusse – 3
• Presidendi valimine võiks toimuda kohe valimiskogus (riigikogu vahele jättes) – 4
• Presidendi peaks valima rahvas – 70
• Ei oska öelda – 8