/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2010/10/12/448195t1ha752.jpg)
Justiitsministeeriumi värskest kuriteoohvrite uuringust selgus, et kergemate kuritegude puhul eelistavad eestlased karistusena üldkasulikku tööd.
Eestlased karistaksid varast üldkasuliku tööga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi nõuniku Jako Salla sõnul küsiti inimestelt, millist karistust sooviksid nad teleri varastanud 21-aastasele mehele, kes on murdvarguse eest teist korda süüdi tunnistatud.
Selgus, et 57 protsenti vastanutest mõistaks noormehele karistuseks üldkasuliku töö. Reaalset vanglakaristust soovis Salla sõnul 23 protsenti, tingimisi vanglakaristust pooldas kümnendik ning sama palju leidus neid, kes soovisid rahalist karistust.
Salla sõnul näitasid tulemused, et Eesti inimene on n-ö tööusku ning eestlaste vaated ühtivad arenenud riikide elanike vaadetega. «Nimelt on leitud, et suhtumine karistustesse väljendab ühiskonna arengutaset. Arenenud maade vastajad eelistavad võrdselt kaht tüüpi karistust: umbes 40 protsenti eelistab üldkasulikku tööd ja sama paljud eelistavad vangistust. Arengumaades aga pooldab enamik vastajaid vangistust,» selgitas Salla.
Üldkasulikku tööd on Eestis võimalik määrata kuni kaheaastase vanglakaristuse asemel. Enamasti rakendatakse seda liiklus- ja varavastaste kuritegude puhul.
Vanglakaristuse soovijatest peaaegu pooled arvasid, et telekavaras peaks vanglas olema kuus kuud kuni aasta ning ligi kolmandik leidis, et karistus peaks kestma paar-kolm aastat. Vanglakaristust pooldasid pigem mitte-eestlased ja linnaelanikud. Kõige vähem ihaldati vanglakaristust Lõuna-Eesti piirkondades.