Võlgades vana naine võib sattuda tänavale

81-aastane Aino Kruusmäe on Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskusele (VTHK) oma ööpäevaringse hooldamise eest võlgu üle 24 000 krooni. Et maksjat ei paista esialgu kuskilt, on asutus otsustanud kliendiga sõlmitud lepingu lõpetada.

Aino Kruusmäe teovõimet piiratud ei ole, kõik olulised otsused teeb ta ise. Tal ei ole lapsi ega teisi lähedasi pereliikmeid. Ta ainsad kontaktisikud on Tallinnas elavad kauged sugulased.

VTHK juhataja Vello Ven­­gerfeldt ütleb, et 81-aastast inimest tänavale tõsta ei ole neil südant. Ühtegi teist sobilikku kohta Tartu linnas praegu talle pakkuda ka ei ole, ja isegi kui oleks, siis on see vaid ajutine lahendus – Aino Kruusmäe saatus on vaja ka pikemas plaanis lahendada ja võlg kuidagi sisse nõuda.

Hooldekeskus kombineerib juba praegu Aino Kruusmäe eest hoolitsemisel, nii nagu oskab. Et see odavam tuleks ja et võlg ei kasvaks.

Päeva veedab Aino Kruusmäe mitte enam Nõlvaku 12 majas, vaid VTHK Kaunase tänaval asuvas päevakeskuses – linn maksab päevahoolduse kinni. Õhtuks viiakse ta bussiga aga Nõlvaku 12 majja tagasi, kus ta magab ühes ajutises voodis. Oma harjumuspärasesse tuppa ta ei pääse, sest see on nüüd juba järgmise kliendi kasutada.

Kodu neli viimast aastat

Aino Kruusmäe kodu on Tartu VTHK olnud juba viimased neli aastat. Ööpäevaringsele hooldusteenusele suunas ta Tartu linn. Kuna Aino Kruusmäe oli üksik inimene, kel lähedasi pereliikmeid polnud ning kel sugulasi Tartus ei elanud, võttis Tartu linn enda kanda selle osa hooldusteenuse hinnast, mida klient ise maksta ei suutnud.

Ööpäev läbi hoolduse täishind on muidu 10 507 krooni.

Tallinnas elavate sugulaste ülesandeks jäi Aino Kruusmäe korteri eest hoolitseda ja sinna üüriline leida lootuses, et sellest kasvab tema ülalpidamisele abi.

Kuni tänavu märtsini olid Aino Kruusmäe arved makstud ja kõik korras. Siis teatas Tartu linn, et kuna Aino Kruusmäe korter on vahepeal müüdud, siis seetõttu peab kliendil olema piisavalt raha, et enda eest maksta, ja linna toetus lõpeb.

«Minu käes ei ole aga küll ühtegi üleliigset senti,» ütleb Aino Kruusmäe praegu nutuselt ja küsib, kas tal tõesti tuleb minna kuuse alla. Ta kinnitab koguni, et tema ei ole oma korteri müügiks Tallinna-sugulastele luba andnudki.

«Ja kui nad räägivad niisugust hullu juttu, et mina olen seal notari juures ise olnud, siis see ei ole võimalik – ma peaksin ebanormaalne olema siis,» raiub Aino Kruusmäe oma teadmist.

Ka väidab ta, et ühelegi volitusele ta alla kirjutanud ei ole, sest niisuguste asjade eest on teda hoiatatud ja seda ta ei teeks.

Oma Tallinnas elavate õetütre laste kohta räägib Aino Kruusmäe, et nad on seni tema vastu väga kenad olnud ja seetõttu tema usalduse ka võitsid. Aga pärast korterimüüki ei tahtvat nad temaga rääkida, ja vaevalt, et nad ajakirjanikugagi räägivad.

Tallinnas elavaid sugulasi on võimalik kätte saada esimese telefonikõnega, oma nime nad siiski lehes näha ei soovi. Aino Kruusmäe õetütre poeg ütleb, et loomulikult on nende plaan võlg tasaarveldada ning leida vanatädile teine, odavam hooldekodu, võimalik, et kusagil maakonnas.

Aino Kruusmäe õetütre tütar märgib, et probleemi teravusest said nad vennaga teada alles kahe nädala eest ja et neil mõlemal on pere ja nad käivad tööl. Samuti ootavad nad Tartu linna sotsiaalabiosakonnalt parasjagu vastust, kuidas Aino Kruusmäega edasi talitada, kuhu hooldekodusse ta saata, sellepärast ei ole veel midagi konkreetselt ette võtta suudetud.

Vanatädi korter läinud müüki selle pärast, et Tartu linn olevat selleks tugevasti survet avaldanud põhjusel, et omavalitsus ei soovi toetada klienti, kel on müümata kinnisvara.

Korterimüügi raha olevat läinud sugulaste sõnul ühele arvele, kust see kantud tagasi Aino Kruusmäe arvele, kust siis vanatädi maksis otsekorralduslepinguga iga kuu VTHKle. Kahetoalise korteri müügi rahast tuli sugulaste sõnul tagantjärele ära maksta ka korteri müügieelse remondi peale kulunud summa ja õiendada kommunaalmaksetest kogunenud võlad, need tingimused olevat notariaalses lepingus kirjas.

Ta lisab, et neil vennaga pole ligipääsu Aino Kruusmäe enda pangakontole ja seepärast ei teadnud nad, et seal vajalikeks makseteks enam raha ei ole.

«Minu küsimus on nüüd, kuidas lastakse võlg nii suureks kasvada ja meid sellest ei teavitata,» küsib sugulane. «Kus nad olid varem? Sest ega keegi ju võlgu jääda ei kavatse.»

Kange karakter

Lõpuks räägib Aino Kruusmäe õetütre tütar oma vanatädi kangest karakterist.

«Loomulikult me käisime kõik koos notari juures ja loomulikult oli ta müügiga nõus, muidu ei oleks saanud seda korterit müüagi,» sõnab ta. «Aga vanatädi muudab väga kergesti oma meelt ja teda on ka lihtne endast välja ajada.»

Sugulane lisab, et ta on Aino Kruusmäele palju kordi selgitanud, et praegune hooldekeskus on kallis koht ning et sellest korterimüügi rahast ei jätku kuigi kauaks ning tulevikus tuleb leida odavam paik.

«Aga ta on väga pretensioonikas, ta ei taha mujale minna,» räägib sugulane. «Ta nõuab alati parimat. Tal ei ole kunagi elus nii praktiliselt vaja mõelda olnud kui nüüd. Ta vist arvab, et sureb niikuinii varsti ära... Ja talle nagu isegi natuke meeldib, kui kõik ta ümber sahmivad ja mingi pinge on.»