Kohus vabastas kolm inimest surnuks sõitnud Mikk Segeri ennetähtaegselt vanglast (10)

Kohus leidis, et Mikk Segeri (30)vabastamine 7,5-aastase vanglakaristuse kandmisest enne tähtaega võimaldab teda paremini taasühiskonnastada.

Kohus määras Segerile katseaja selle aasta 23. novembrini, mil lõppeks talle mõistetud karistuse kandmine, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.

Katseajal peab Seger alluma kriminaalhooldusele, mis tähendab käitumiskontrolli nõuete ja kohtu määratud lisakohustuste täitmist. Ta ei tohi katseajal tarvitada alkoholi. Samuti peab Seger hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vabanemist asuma tööle või võtma end töötukassas arvele ja osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Viimase läbimisega on Segeril võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldavad maandada uute kuritegude toimepanemise riske.

Kohus leidis, et kuigi Segeri toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked, on seni ärakantud rohkem kui kuue aasta pikkune vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma.

Seger kannab pikaajalist vangistust oma esimese kriminaalkaristusena. Vanglas olles on ta läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud erialad ja töötanud ning praegu osaleb ta taasühiskonnastavatel vestlustel. Vabanemisel on Segeril olemas kindel elukoht ja lähedaste igakülgne toetus, samuti kindel töökoht.

Kohus leidis, et õiguskorra kaitsmise huvides on oluline tagada Segeri tulemuslik taasühiskonnastumine. Seda võimaldab tema praegu tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos järelevalve teostamisega.

Segeri ennetähtaegset vabastamist toetasid nii vangla kui ka prokurör.

Mikk Seger mõisteti 19. oktoobril 2009 riigikohtu otsusega süüdi sõidukijuhina tahtliku liiklusnõuete rikkumisega kolme inimese surma ja ühe inimese raskete tervisekahjustuste põhjustamises. Segerile mõisteti seitsme aasta ja kuue kuu pikkune vangistus, millest kuus kuud oli ta ära kandnud juba eelvangistuses. Ülejäänud, seitsmeaastase vangistuse kandmist alustas Seger 23. novembril 2009 ja tema karistusaeg lõppeb selle aasta samal kuupäeval.

Menetlusosalised saavad reedest kohtumäärust vaidlustada 15 päeva jooksul selle teadasaamisest.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul teeb kohus teeb oma otsuseid sõltumatult seadusandja ette antud raamides, kuid just inimeste turvalisuse huvides on vaja neid raame muuta karmimaks.

«2015. aastal hukkus liikluses alkoholi tarvitanud juhtide süül 17 inimest. Need surmad olid välditavad ja ennetatavad. Justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatavad muudatused annavad selge signaali nii joobes juhtidele kui teistele liiklejatele. Riik ei luba eludega mängida,» ütles justiitsminister.

Reinsalu sõnul saadab justiitsministeerium lähiajal ministeeriumite kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, milles korduvalt kriminaalkorras joobes sõidu eest karistatud isiku karistus surma põhjustanud liiklusõnnetuse eest võrdsustatakse tahtliku tapmise eest ette nähtud karistusega.

Samuti plaanib ministeerium ennetähtaegse vabastamise puhul kehtestada korra, et raskes isikuvastases kuriteos süüdi mõistetud isiku puhul antakse ka ohvrile või ohvri hukkumisel tema lähedasele inimesele võimus arvamuseks, kas nad toetavad isiku vabastamist ennetähtaegselt või mitte.