Ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistlustel saavutas esikoha juba kolmandat aastat järjest 17-aastane Joonas Jürgen Kisel.
17-aastane noormees sai kolmekordseks Eesti meistriks ristsõnade lahendamises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanalinna Hariduskolleegiumis õppiv Kisel tunnistas Tallinna ülikoolis täna pärast võistlust, et kindlasti oli sel aastal ristsõnu raskem lahendada kui mullu. Kaheksa ristsõna lahendamiseks oli aega kõigest üks tund, eelmine kord kestis võistlus 75 minutit.
«Toona ma lõpetasin 18 minutit varem. Täna mul millegipärast võistluse ajal jäi see natuke märkamata, et aega vähem on, aga esitasin ikkagi kaheksa minutit varem ära. Leidsin, et olen jõudnud sinna punkti, kus ma ei jõua enam täiendatud, parandatud ruutudega seda ajaboonuse kaotust tasa teha,» rääkis Kisel.
Kõiki ruute ta kaheksal ristsõnal täis ei kirjutanud. «Pigem ikka ettevaatlikult. Kui ma milleski piisavalt kindel ei olnud, siis ma jätsin selle täitmata,» tõdes ta.
Lõviosa Kiseli suurtest teadmistest tuleb ikka harjutamisest ehk ristsõnade lahendamisest. Päris igapäevaselt ta siiski ristsõnu ei lahenda, kuid alati, kui vaba aega jääb – mõni ristsõna on seljakotis ikka olemas. «11. klass on päris pingeline, nii et kindlat graafikut pidada ei saa,» vastas noormees. Ta tellib koju kolme ristsõna ajakirja: Meistriristikut, Ristikut ja Kuma Kanget. «Arterist lahendan ka ikkagi iga nädal,» märkis ta.
Oma tugevuseks peab Kisel mitmekülgsust, kõige nõrgemaks teadmisi spordist. Vigu ta eriti palju ristsõnadest ei leia – kõrget kvaliteeti noormehe hinnangul ikka hoitakse.
Suureks meediatarbijaks Kisel end ei pea, ka ei loe ta eraldi teatmeteoseid. «Võib-olla kõige suurem panustaja lihtsa harjutamise kõrval on kool. Õnneks meil nüüd esimesel poolaastal oli ühiskonnaõpetus, kus oli vaja teha ühe nädala uudistest ettekandeid, siis ma ikka mõnevõrra püsisin kursis. Näiteks praegu oli üks ristsõna presidendi teemaline ja siis sinna oli ka presidendi uus abikaasa sisse põimitud,» tõi ta välja. Koolis on Kiselil pea kõik ained viied, ainult kehaline kasvatus on 4.
Välismaale ristsõnade võistlustele Kisel veel minna ei plaani. «Mul isa tõi umbes aasta tagasi Londonist ühe ristsõna kogumiku, ajalehe Telegraph Quick ristsõnad. Ma olen seda tükk aega juba vaadanud ja pole ühtegi suutnud täielikult ära lahendada,» muigas ta.
Kisel ise alustas ristsõnade lahendamisega 5-aastaselt. Nüüd on hoolsalt ristsõnu asunud lahendama ka tema 8-aastane väike vend.
Seda, mida ta auhinnaks saadud 100-eurose raamatupoe kinkekaardi eest ostab, Kisel veel öelda ei osanud.
Ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistluste peakorraldaja, Ajakirjade Kirjastuse ristsõnade peatoimetaja Tarmo Tuule ning võistluse peakohtunik Tiit Naarits Eesti Mälumänguliidust usuvad, et see poiss teeb tulevikus veel suuri asju.
Tarmo Tuule tõdes, et ristsõnad, mida võistlustel lahendama peab, on päris rasked. «Osa treenib ja nad lahendavad palju – muud moodi ei saagi. Taibukad peavad olema, need inimesed ei ole rumalad, kes ristsõnu lahendavad,» lausus ta.
Kokku osales 31 võistlejat. Teisele kohale jäi napilt kuuepunktilise kaotusega Ave Kaldas ning kolmanda koha pälvis Eve Jaakson 820 punktiga. Mõlemad naised on enne Kiseli triumfeerimist ka ise meistriks tulnud.