Koolijuht: me ei vaja uut koolide pingerida

Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Tiina Annus ütles, et tänane koolide pingerida ei anna koolis adekvaatset pilti, sest aastate jooksul kohad muutuvad ja Inglismaal avaldatakse mitme aasta keskmisi tulemusi.

«Tuleva aasta augustis näete uut ja viimast pilti, kuid mida nende andmete põhjal tehtud otsus annab, kui need lapsed on koolist juba lahkunud,» mõtiskles Annus. «See on see küsimus.»

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhi Margit Sutrop lisas, et näiteks Taanis on selliste pingeridade avaldamine üldse keelatud, sest enda nägemine halvas kohas ei aita tulemust parandada.

«Nad kontrollivad muidugi, kuid suunata ressursid sinna, kus on asjad halvasti,» sõnas Sutrop. «Kõige olulisem on pingeridade lugemisoskus ja kuidas nende hindamiste järel toimida. Meie huvi pole kiskuda esimesi maha, vaid, et lapsed saaksid igas koolis hea hariduse.»

Pärnu Sütevaka gümnaasiumi direktor Andres Laanemets tõstis aga esile, et kui keegi käib üldse välja mõne uue pingerea, siis see ei peaks kindlasti olema pingerida, vaid tegemist peaks olema lihtsalt võrdleva tabeliga.

«Võrdlev tabel oli näiteks Pärnus selline, kus olid kõik koolid ja välja olid toodud näiteks õppesuunad, koolikeskkond, puhkamisvõimalused, huviringid, puhvet, kooli plussid jms,» kirjeldas Laanemets. «Selline tabel on hästi oluline, kuid selle alusel on uut pingerida võimatu ja ei saa ning minu arvates ei pea tegema.»

Tallinna Laagna gümnaasiumi direktor Martin Kaasik toetas oma ametivenna arvamust, nentides, et praegusest pingereast saab igaüks oma ja see on piisavalt lihtne pingerida, et selle põhjal teha järeldusi.

«Me võime selle kõrvale panna ükskõik milliseid tabeleid või näitajaid, kuid selline tabel jääb,» sõnas ta. «Ükskõik millist edetabelit koostada, see viib samasuguse absurdini.»

Täna ja homme toimuval Tartu Ülikooli eetikakeskuse konverentsil arutatakse selle üle, mida Eesti koolide ja Eesti õpilaste juures ühiskondlikult väärtustada soovitakse.