/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/03/22/335901t1h2aff.jpg)
Täna lõppenud Kodurahu foorumil Tallinnas käisid mitmed sõnavõtjad välja mõtte, et Eesti hariduselu on liigselt poliitika pantvang ning tark oleks seda muuta, eriti gümnaasiumide riigikeelestamise küsimuses.
Foorum: haridust juhtigu mõistus, mitte poliitikute huvid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigset politiseeritust heideti ette nii venekeelseid gümnaasiume 60-protsendises mahus eesti keelele üle minema kohustavale valitsusele kui selle kava vastu sõdivatele venekeelsetele poliitikutele.
Näiteks Dimitri Klenski ütles, et õppekeele reform on ideoloogiline poliitiline diversioon. Vähim, millega saab tema sõnul leppida, on reformi külmutamine ja selle küsimuse rahvahääletusele panemine.
Majandusteadlane Hanon Barabaner teatas, et õppekeelereform ei lase saada koolis maksimaalselt head haridust ning lahendab seega vaid poliitilisi ja ideoloogilisi eesmärke.
Nende ja veel mitme reformivastase mõtteavalduse kuulamise järel võttis sõna Andres Kask Tallinna Kopli ametikoolist, kes kutsus üles lähenema probleemile professionaalina, mitte lööklausete varal.
«Mul on inimese ja õpetajana häbi, et me ei mõtle siin kui pedagoogid, vaid kui poliitikud. Väga piinlik,» ütles ta.
Tegelikkus on sõbralikum
Kase sõnasabast haaras kinni sotsioloog Ivi Proos, kes leidis, et tõepoolest on meil liiga palju kosta venekeelsete koolide küsimuses poliitikute häält, kuna meedia suhtleb just nendega. Viimased aga rääkivat tihti tegelikkusele vastukäivat juttu.
«Minnes kooli ja tehes intervjuusid sain positiivse šoki. Ma ei oleks iial arvanud, et Eesti venekeelne kool on sedavõrd optimistlik ja edumeelne,» rääkis Avatud Ühiskonna Instituuti juhtiv Proos.
Tema sõnul peaks Eesti meedias rohkem kajastama venekeelsete koolide tegemisi, sest nii märkaks ka meie ühiskond, et venekeelne kool on tegelikult liitlane, mitte vaenlane.
Proosiga samas instituudis töötav Iris Pettai ütles, et uuringute kohaselt toetavad tegelikult venekeelsete gümnaasiumide lapsevanemad riigikeelele üleminekut. Tema sõnul oleks vale reform peatada või üldse kõrvale heita, pigem tuleks seda parandada, muuta paindlikumaks ja konkreetse kooli olukorda arvestavaks.
Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Yana Toom soovitas samuti läheneda õppekeele reformile konstruktiivselt, mitte pilli lõhki ajades.
«Ma oleks õnnelik, kui haridusminister Tõnis Lukas astuks erakonnast välja. Ma teeksin ise tema asemel sama. Haridust ei tohi juhtida poliitikud, sest sellel on väga rasked tagajärjed,» rääkis ta.
Vene kool valimiste pantvangiks
Toom meenutas, et lähenemas on riigikogu valimised ning õppekeele reform võib selles valguses sattuda samasuguseks võitlusvahendiks nagu eelmiste valimiste eel pronkssõduri küsimus.
«Meil on kahjuks selline tava, et me hakkame valimiste eel võtma pantvange. Meil on pronkssõdur pantvang, nüüd siis ka vene kool,» kõneles abilinnapea.
Ta leidis, et mida rohkem õppekeele reformi teemat enne valimisi üles kruttida, seda suurema tõenäosusega satub vene kool pronkssõduriga sarnasesse olukorda.
«Sel juhul meid pärast valimisi - olenemata, kuidas ka need ei lõpeks - demonteeritakse ja paigutatakse ümber. Seetõttu palun, lugege hoolikalt seadust ja ärge kuulake lobisejaid,» viitas ta sellele, et õppekeele reformi kohta on liikvel erinevat väärinfot.
Täna ja eile Tallinnas Nordic Hotel Forumis kogunenud kaheteistkümnes Kodurahu foorum keskendus koolivägivalla ja venekeelse gümnaasiumi keelereformiga seonduvale.