/nginx/o/2010/03/08/328423t1he490.jpg)
Eesti ülikoolid peavad konkurentsivõime tõstmiseks tõhustama rahvusvahelist koostööd ja seoses sellega kasvab inglise keele tähtsus õppetöös, leiab IT kolledži rektori kohusetäitja ning Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi nõukogu liige Linnar Viik.
Viik nentis BNSile antud intervjuus, et Eesti ülikoolid ei ole eriti altid rahvusvaheliseks koostööks. «Meie teadlased käivad palju välismaal loenguid pidamas, teevad tihedat koostööd välismaa uurijatega. Aga mida kõrgemale me läheme teadlasest - uurimisüksus, instituut, ülikool - seda harvemini me näeme rahvusvahelist tihedat koostööd,» rääkis Viik.
Viigi sõnul ei ole see ainult Eesti probleem, kogu Euroopa teadusruum on väga fragmenteerunud ja rahvuslik. «See on kindlasti kurb teaduse konkurentsivõime seisukohalt,» nentis Viik. Tema kinnitusel on 2008. aastal Euroopa Komisjoni poolt Budapesti asutatud Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi üheks peamiseks eesmärgiks just piire ületava teaduskoostöö stimuleerimine.
«Toetame olemasolevate organisatsioonide liitumisi, kus osapooled on erinevatest Eruoopa riikidest ja nendeks on ülikoolid, uurimisasutused ja eraettevõtted,» rääkis Viik. Eesmärgiks on tuua teadus ettevõtetele lähemale ja ettevõtteid teadusele lähemale. «Meil on oma eelarve, mis on võrreldes paljude Euroopa murranguprogrammidega väike, kuid siiski märkimisväärne - ligi 400 miljonit eurot praeguseks programmiperioodiks aastani 2013,» rääkis Viik.
Instituut on korraldanud konkursid ja sõlminud kolmes valdkonnas esimesed kokkulepped. Need on info ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond, energeetikavaldkond ja kliimamuutustega kohanemise valdkond. «Neist üheski ei löö kaasa praegu Eesti uurimisasutused ja firmad,» nentis Viik.
Konkursil kahes konsortsiumis küll osalesid Tallinna tehnikaülikool ja Tartu ülikooli instituudid, kuid ei osutunud edukateks.
Viik nentis, et rahvusvahelise koostöö tihenemisega kasvab ka ülikoolide õppetöös paratamatult inglise keele tähtsus. «Inglise keel saab kindlasti olema üheks oluliseks läbivaks keeleks ka kõrghariduse korralduses, ja seda mitte ainult Eestis,» nentis Viik.
Viigi kinnitusel ei ole valdavas enamikus valdkondades, kus Eestis teadust tehakse, teadlase töökeeleks eesti keel. «Teadlane peab tegelema asjakohase, ajakohase ja parima teadusega. Me ei saa eeldada, et tema parimat teadust tegevad kolleegid on kõik Eestis, sest maailm on tunduvalt suurem kui Eesti.»
Samas on Viigi sõnul selge, et ülikooli sisene töökeel muutub inglise keeleks alles siis kui valdav osa auditooriumist on ingliskeelne.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)