Euroopa meediaorganisatsioon avaldas allikakaitse seaduse pärast muret

Riigikogu võttis allikakaitse seaduse vastu neljapäeval, Euroopa Ajalehtede Kirjastajate Assotsiatsiooni (European Newspaper Publishers Association - ENPA) kiri kannab teisipäeva, 23. novembri kuupäeva.

«Me oleme sügavalt muret selle seaduse pärast, mis võib kujutada tõsist ohtu ajakirjandusvabadusele ja võib avaldada negatiivset mõju uurivale ajakirjandusele,» märkis ENPA president Ivar Rusdal riigikogu esimehele saadetud kirjas.

Rusdal meenutas, et Eesti ajalehed avaldasid tänavu 18. märtsil allikakaitse seaduse eelnõu vastu protesti, ilmudes tühjade esikülgedega. Euroopa ajalehekirjastajate ühenduse president nentis, et seadus annab võimaluse mõista ajakirjanikud vangi ja määrata ajalehtedele suuri trahve, kui need ei ole nõus oma allikaid avalikustama.

ENPA presidendi sõnul on Eesti Ajalehtede Liit avaldanud muret selle pärast, et seadusandja on jätnud eelnõu menetlemisel arvestamata nende esitatud muudatusettepanekud. ENPA palus Ergmal veenduda, et seaduseelnõu vastaks kõigile demokraatia normidele ja ei piiraks Eesti ühiskonna fundamentaalseid õigusi.

ENPA-sse kuulub ligi 5200 Euroopas ilmuvat ajalehte 25 Euroopa riigist, kaasa arvatud Eestist.

Maailma Ajalehtede ja Väljaandjate Liit (World Association of Newspapers and News Publishers, WAN-IFRA), Ülemaailmne Toimetajate Foorum (World Editors Forum), Euroopa Ajalehtede Väljaandjate Liit ning Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon ( European Federation of Journalists, EFJ) avaldasid ka tänavu 29. märtsil president Toomas Hendrik Ilvesele saadetud kirjas muret selle üle, et eelnõu kujutab ajakirjandusvabadusele tõsist ohtu. Mõni päev hiljem taunis eelnõu ka inimõigusorganisatsioon Freedom House.

Justiitsminister Rein Lang on meediaorganisatsioonide pöördumist kommenteerides BNSile öelnud, et tegemist on eksitava info põhjal saadetud kirjaga.

Riigikogu võttis neljapäeval palju vaidlusi tekitanud allikakaitse seaduse napi häälteenamusega vastu. Koosseisu häälteenamust nõudnud seaduse poolt hääletas 50 Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut, lisaks ka roheliste fraktsiooni kuuluv Marek Strandberg. Seaduse vastu oli 12 rohelist ja sotsiaaldemokraati ning üks riigikogu liige, parteitu Jaan Kundla, jäi erapooletuks.

Aprillis esimese lugemise läbinud muudatuste peaeesmärk on tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus kõigile inimestele, kes töötlevad ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni. Seadus näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.

Valitsuse esitatud eelnõu nägi algselt ette, et allikakaitse ei kehti kindlate teise astme kuritegude puhul, nagu kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine, delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, sealhulgas ettevaatamatusest, kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine ning saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Õiguskomisjoni töörühma ettepanekul jäeti vastavad paragrahvid aga eelnõust enne esimest lugemist välja.

Reformierakondlane Igor Gräzin ja Keskerakonda kuuluv Aivar Riisalu esitasid esimese lugemise järel eelnõule küll muudatuse, mille kohaselt pidanuks kohtuniku otsusega allikakaitset murda saama lisaks esimese astme kuritegudele siiski ka lekitamiskuritegude puhul, kuid võtsid hiljem oma ettepaneku tagasi.

Seadusemuudatuste teine, võlaõigusseadust muutev osa käsitleb mittevaralise kahju hüvitamist inimeselt vabaduse võtmise ja muu isikuõiguse rikkumise, sealhulgas au teotamise puhul. Seaduse kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta «mõistlik rahasumma», mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ning hilisemat suhtumist kahjustatud inimesse.

Ühtlasi võimaldab muudatus kohtul au teotamise, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu samalaadse isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta kahju tekitaja varalist seisundit, et mõjutada teda edasisest kahju tekitamisest hoiduma.

Algselt oleks hüvitise määramisel varaseisundit arvestada saanud ka kehavigastuste põhjustamise või tervise kahjustamise korral, kuid selle osa jättis komisjon töörühma ettepanekul eelnõust välja. Õiguskomisjoni reformierakondlasest liikme Robert Antropovi sõnul oleks muudatus käsitlenud juhtumeid näiteks meditsiinis, kus oleks saanud moraalse kahju tekitamise eest hüvitist mõistes arvestada haiglate varalist seisu. Samas on see teema tema sõnul kehtivas õiguses juba praegu piisavalt hästi reguleeritud.

Võlaõigusseaduse muudatusi on kritiseerinud ajalehtede liit, kes soovis eelnõusse teha paranduse, mille kohaselt tulnuks au teotamise ja valeandmete esitamise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta peale õigusrikkuja varalise seisu ka õigusrikkumisega saadud tulu ning määrata hüvitise ülempiiriks eraisiku puhul 1000 ja juriidilisel isikul 10.000 eurot. Parlamendi õiguskomisjonis ei leidnud ettepanek eelmisel esmaspäeval toetust.

Antropovi sõnul on ka kehtivas võlaõigusseaduses säte, mis võimaldab kohtunikul rikkumisega saadud tulu suurust hüvitise määramisel arvestada. Hüvitise ülempiiri kehtestamist ei toetanud komisjon tema sõnul aga seetõttu, et see poleks Eesti õigustavaga kooskõlas.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ütles neljapäeval BNSile, et liit pöördub president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta allikakaitse seadus välja kuulutamata. Kui president seda siiski ei tee ja seadus jõustub, esitab liit tema sõnul uuesti avalduse ka õiguskantsler Indrek Tederile ettepanekuga kontrollida seaduse vastavust põhiseadusele.

Liit pöördus õiguskantsleri poole juba sel esmaspäeval, kuid Teder ei võtnud avaldust menetlusse, osutades, et õiguskantsleri pädevuses on presidendi poolt välja kuulutatud seaduste üle järelevalve teostamine. Seaduseelnõude kohta on ta enda sõnul arvamust avaldanud vaid juhul, kui tegu on riigikorralduse või põhiõiguste seisukohalt äärmiselt olulise küsimusega ning vastuolu põhiseadusega on ilmne ega vaja põhjalikumat analüüsi. Praegusel juhul ei pidanud Teder põhjaliku hinnangu andmist kiirkorras võimalikuks.

Õiguskantsler lisas ka, et tema esialgsel hinnangul ei lähe seadusega kavandatud võlaõigusseaduse muudatused põhiseadusega vastuollu.