Indrek Sirk: veapunktisüsteem tuleb varem või hiljem

«Ma olen täiesti veendunud, et ühel hetkel see veapunktisüsteem meile tuleb. Kui me seda ise välja ei mõtle, siis see tuleb üle-Euroopalise süsteemina,» rääkis Sirk Postimees.ee’le.

Veapunktisüsteemist on Eestis räägitud alates 1997. aastast ja seda kaaluti tõsiselt enne 2001. aastal kehtima hakanud uut liiklusseadust. Nüüd on maanteeametis valminud veapunktisüsteemi esialgne projekt.

Sirk möönas, et veapunktisüsteemil on omad plussid ja miinused. «Täna kehtib liiklejatele sanktsioone kohaldav süsteem, mis arvestab eelkõige konkreetse rikkumisega. Kuigi retsidiivsust ja korduvust karistatakse, ei võimalda praegune süsteem rikkujal ette arvestada, millised on tagajärjed ühe või teise rikkumisega,» selgitas ta. Ta lisas, et praeguses süsteemis võib juhtuda, et kohe esimese kiiruse ületamisega võetakse inimesel juhtimisõigus ära. Samas võib juhtuda ka nii, et inimesel on juba viies kiiruseületamine ja juhtimisõigust ei ole ikka ära võetud. «Veapunktisüsteem annab liiklejale võimaluse arvestada, et kui ma käitun nii, siis kaasnevad sellega sellised tagajärjed,» tõi ta esile süsteemi positiivse poole.

Uued mõjutusvahendid

Teine positiivne külg on Sirgi hinnangul see, et süsteem selekteerib välja tõeliselt paadunud rikkujad ja annab võimaluse kohaldada teistsuguseid mõjutusvahendeid kui karistamine (s.t nõustamine, koolitus). «Tegelikult oleks vaja teatud liiklejatega tegeleda juba varem, kui nad on pannud nii raske liiklusalase rikkumise toime nagu kuritegu,» lisas ta.

Sirk rääkis, et teiste riikide praktika on näidanud koolituste ja nõustamiste toimivust: «Nõukogude ajal oli selline kõnekäänd, et igast inimesest ei saa kirurgi ja igast inimesest ei saa ka autojuhti. Tegelikult võimaldaks selline veapunktisüsteem selekteerida välja sellised inimesed, kes oma psühholoogiliste võimete ja õiguskuulekuse puudumise tõttu ei sobigi autot juhtima.» Sirk tuletas meelde, et autojuhtimisõigus ei ole põhiõigus, vaid privileeg, mida igale inimesele ei peagi andma.

Osaliselt kehtinud juba varem

Veapunktisüsteemi miinuspoolena tõi Sirk välja, et punktiarvestusega konkreetsele teole tegelikult hinnangut ei anta. «Tegelikult on Eestis veapunktisüsteem osaliselt kehtinud 1. septembrist 2002 kuni 1. oktoobrini 2005. Toona ei võetud juhtimisõigust karistusena ära, vaid juhtimisõigus peatati, kui olid teatud liiklusalased rikkumised. Süsteem lõpetati seetõttu, et juhtimisõiguse peatamine tuli automaatse järelmina ja ei saanud enam hinnata, kas konkreetne tegu on ikkagi sellist karistust väärt, et ilmtingimata peab juhtimisõiguse ära võtma,» meenutas Sirk.

Planeeritav veapunktisüsteem on aga põhjalikum, arvestades kõiki liiklusalaseid rikkumisi ja seades sisse ka rehabilitatsioonisüsteemi. «Veapunktisüsteemi eesmärgiks ei ole kellegi karistamine, vaid see, et rikkumisi ei pandaks üldse toime,» toonitas Sirk.

Liiklusohutusele avaldaks uus süsteem Sirgi hinnangul positiivset mõju. «Igasugustel sanktsioonidel on igal juhul positiivne mõju. Omaette küsimus on see, kui palju me sanktsioone kohaldame ja kas nendega üle ei pingutata,» nentis Sirk. Ta rõhutas, et süsteem peab olema inimese jaoks lihtne, arusaadav ja jälgitav.