Eluaegne vang võitis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eestit

Kohus leidis teisipäevases otsuses kuue häälega ühe vastu, et vangla rikkus Kaldale internetile ligipääsu keelates tema inimõigusi. Kalda soovis vanglalt saada ligipääsu kolmele veebilehele, mis sisaldasid õigusalast infot ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelseid tõlkeid.

Inimõiguste kohus märkis, et Euroopa inimõiguste deklaratsiooni artikkel 10 sätestab inimeste väljendusvabaduse õiguse, mis muu hulgas puudutab õigust saada infot interneti vahendusel. Samas märkis kohus, et see ei tähenda automaatselt, et ka vangidel peaks olema ligipääs internetile.

Eesti võimud põhjendasid Romeo Kaldale internetile ligipääsu keelamist majandusliku ja julgeolekuohuga. Inimõiguste kohus märkis, et Eesti ei põhjendanud, millist riski Kaldale teatud veebilehtedele ligipääs endast kujutab - Riigikohus oma otsuses viidanud üksnes üldistele riskidele. EIK rõhutas, et kõnealused kolm internetilehekülge sisaldasid peamiselt õigusteavet, sh põhiõigustega – ja vangide õigustega – seotud teavet.

Inimõiguste kohus märkis, et juurdepääs sellistele lehekülgedele suurendab avalikkuse teadlikkust ja austust inimõiguste vastu. Ka nõustus kohus, et Eesti kohtud kasutasid kõnealuseid veebilehti teabe saamiseks ja seetõttu oli ka Kaldal seda vaja enda õiguste kaitseks.

EIK lisas, et kuigi Eestis on vangidele juurdepääs internetile piiratud, seda teatud juhtudel siiski võimaldatakse.

Inimõiguste kohus leidis, et kuigi Eesti rikkus Kalda õigusi, ei ole vaja Kaldale mõista mittevaralise kahju hüvitist ega kohtukulu, kuna rikkumise tuvastamine EIK-is on juba piisav heastus.

Üks inimõiguste kohtunik jäi otsuses siiski eriarvamusele - kohtunik Kjølbro (Taani) tõi välja, et turvalisuskaalutlused on EIKi väljakujunenud praktika kohaselt põhjuseks, miks kinnipeetavate õigusi võib piirata. Kohtunik leidis, et antud juhul on riiki sisuliselt karistatud selle eest, et ta on võimaldanud kinnipeetavatele juurdepääsu teatud internetilehekülgedele, ning et EIKi otsus heidutab teisi riike üldse sellist võimalust kinnipeetavatele pakkumast.

Samuti leidis kohtunik, et kuigi koda on viidanud interneti tähtsust rõhutavatele rahvusvahelistele instrumentidele, ei näe ükski nendest instrumentidest ette vangide õigust internetile. Kohtunik leidis, et kuigi koja otsus puudutab kolme konkreetset veebilehekülge, avab see sisuliselt võimaluse laiendada otsuse põhistust mis tahes teistele lehekülgedele, mis samuti võiksid põhiõiguste seisukohast relevantsed olla. Seega on see otsus peaaegu kinnipeetavate õiguse internetile tunnustamine, ilma et sellise õiguse tunnustamiseks oleks mis tahes piisavaid aluseid.

Kalda alustas vaidlust oma interneti kasutamise õiguse üle 2007. aastal ning ta läbis Eestis kõik kolm kohtuastet, kuid jäi kaotajaks.

Romeo Kalda kannab politseiniku tapmise eest eluaegset vanglakaristust. Kalda haavas 1996. aasta 27. aprilli öösel Tallinnas Lasnamäel tulevahetuses surmavalt teda korterivarguse järel jälitanud Lasnamäe politseikomissari Mart Laant.

Kohus mõistis Kaldale politseiniku tapmise eest esialgu surmanuhtluse, mille Tallinna ringkonnakohus asendas pärast surmanuhtluse kaotamist ja 1997. aasta veebruaris jõustunud kriminaalkoodeksi muudatust eluaegse vanglakaristusega.