Keda uskuda? Riigikontrolli etteheited ja ministeeriumide optimistlikud vastused

Riigikontrolli hinnangul vajab riigi ja kohalike omavalitsuste võimekus võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid ning neid ühiskonda lõimida olulist edasiarendamist. 17 kohustusest suudab Eesti hetkel täielikult täita kolme.

Ühe ettepanekuna soovitab riigikontroll esitada siseministril valitsusele eelnõu, milles määratakse ministeerium, kelle eestvedamisel kujundatakse pikaajaline kaitset vajavaid isikuid puudutav poliitika, milles sätestatakse eri ministeeriumide ja teiste osapoolte ülesanded.

Siseministri vastuses seisab, et siseministeerium ei nõustu vajadusega määratleda uuesti vastutav ministeerium, kelle eestvedamisel kujundatakse pikaajaline kaitset vajavaid isikuid puudutav poliitika. Rahvusvahelise kaitse valdkonna pikaajalised poliitikakujundamise eesmärgid, üldpõhimõtted ning vastutusjaotus on toodud siseturvalisuse arengukava 2020 tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika programmis ning siseministeerium vastutab arengukava uuendamise, täiendamise ja täitmise tagamise eest rahvusvahelise kaitse valdkonnas koostöös sotsiaalministeeriumiga, kultuuriministeeriumiga, haridus- ja teadusministeeriumiga. Siseministeeriumi hinnangul on programmiga vastutajad määratletud ning tööülesanded jaotatud, sh programmide täitmist seiratakse iga-aastaselt.

Siseministeerium juhib tähelepanu, et lõimumistegevused on kajastatud valdkondlikus arengukavas «Lõimuv Eesti 2020» ning nende dubleerimist siseturvalisuse arengukavas siseministeerium mõistlikuks ei pea.

Riigikontroll soovitab tegevuskava juures arvestada ka riskiga, et menetlust ei saa viia läbi väljaspool Eestit. Selleks arvestada stsenaariumiga, kus 550 isikut saabub Eestisse varjupaigataotlejana. See tähendab, et riik peab pakkuma neile erinevaid teenuseid (majutus-, tõlke-, transporditeenust jm) ning maksma toetusi veel enne, kui isikud on rahvusvahelise kaitse saanud.

Siseministeerium toob välja, et Euroopa Liidu nõukogu 14. septembri otsuse raames ei ole piiratud ELi liikmesriikide õigust enne isiku vastuvõtmist teha kindlaks isiku kaitsevajadus (isegi nendel juhtudel, kui ümber paigutatakse taotlejat). Seega, nagu tegevuskavas mainitud, töötab Eesti plaaniga, et riiki võetakse vastu isik, kelle kaitsevajadus on eelnevalt kindlaks tehtud Eesti ametiasutuste poolt. Seetõttu pole võimalik ka olukord, et Eesti peaks suurel hulgal isikuid tagasi oma päritoluriiki saatma (tegemist võib olla üksnes erandjuhtudega).

Riigikontroll soovitab siseministril koostöös kultuuriministriga hinnata aasta pärast esimeste ELi rändekava raames ümberasustatavate ja -paigutatavate isikute Eestisse elama asumist kohanemistegevuste piisavust edukaks kohanemiseks ning vastavust kaitse saanute vajadustele ning töötada koostöös kultuuriministeeriumiga välja vajalikud lõimumistegevused.

Siseminister vastab, et siseministeerium on nõus riigikontrolli ettepanekuga hinnata aasta pärast seda, kui ümberasustatavad ja -paigutatavad isikud on kohanemisprogrammis osalenud, koostöös partneritega kohanemisprogrammi asjakohasust rahvusvahelist kaitset saanud isikute kohanemise toetamisel. Siseministeerium on valmis andma kultuuriministeeriumile vastavalt olemasolevale ning hindamisest saadud infole sisendit lõimumisteenuste väljatöötamiseks.

Ka kultuuriminister nõustub, et Eesti pagulaspoliitika peab lähtuma pikaajalisest strateegiast ning analüüsima kõiki võimalikke probleeme, mis on seotud rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtmise, kohanemise ja lõimumisega nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.

«Arvestame riigikontrolli soovitust hinnata koostöös siseministeeriumiga aasta pärast esimeste ELi rändekava raames ümberasustatavate ja -paigutatavate isikute Eestisse elama asumist planeeritud kohanemistegevuste piisavust edukaks kohanemiseks ning nende tegevuste vastavust kaitse saanute vajadustele ning pakkuda sihtgrupile vajalikke lõimumismeetmeid,» lubab kultuuriministeerium.

Välismaalaste kohanemisprogrammi rakendamine kuulub kultuuriministeeriumi teatel siseministeeriumi haldusalasse. Paralleelselt pakutakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele võimalust õppida eesti keelt A1–B2 tasemel. Rahvusvahelise kaitse taotlejate teenusevajadus selgub 2017. aastal. Kultuuriministeerium prognoosib, et reaalne vajadus lõimumisteenusteks tekib alates 2018. aastast.

Valdkondliku arengukava «Lõimuv Eesti 2020» meetmete sihtrühmaks on vähelõimunud püsielanikud Eestis ja uussisserändajad. Samu teenuseid saavad vajaduse korral kasutada ka rahvusvahelise kaitse saajad.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub nõustamisteenust inglise ja vene keeles tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemisprogrammi ja kodakondsuse taotlemise võimaluste kohta. Vajadusel korraldab MISA koostöös siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga sihtgrupi eesti keele õpet kuni B2-tasemeni.

Tervise- ja tööministrile soovitab riigikontroll valmistada koostöös Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ja Perearstide seltsiga ette ning viia läbi täienduskoolitus perearstidele kaitset vajavate isikute tervise ja haiguste teemal.

Tervise- ja tööminister vastab, et Eestisse saabuvatele rahvusvahelise kaitse saanutele on kavas läbi viia tervisekontrollid ning krooniliste haiguste esinemise korral tagada tervishoiuteenused ja ravimid, mis ennetavad vältimatu abi vajadust, ühekordse meetmena rahastatuna ELi ümberasustamise ja ümberpaigutamise tegevuste elluviimise tegevuskava alusel. Vältimatu abina käsitletavad juhtumid rahastatakse riigieelarvest vältimatu abi kulude realt.

Hirm pagulaste eksootiliste haiguste ees on üle müstifitseeritud. Perearsti roll esmatasandi kontaktina jääb samaks ka rahvusvahelise kaitse saanute puhul – keerulised juhtumid suunatakse eriarstiabi osutaja ehk vastava spetsialisti juurde. WHO andmetel ei ole põgenikega seoses täheldatud Euroopas senitundmatute ega tavapäraste nakkushaiguste laiemat levikut.

Kaalumisel on koostada või tõlkida teiste maade praktikat kasutades juhend esmatasandi arstidele. WHO põgenike tervise teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel viitas taolise juhendi koostamisele Ühendkuningriigi esindaja. Kohtumise põhisõnum oli, et põgenikud on riikidele, sh tervisesüsteemidele tõsiseks väljakutseks, kuid ei kujuta endast rahvatervise ohtu nakkushaiguste mõttes.

Haridus- ja teadusministril soovitab riigikontroll koostada koolitusprogramm kooli- ja lasteaiapedagoogidele kaitse saajate lastega tegelemiseks.

Haridus- ja teadusminister vastab, et haridus- ja teadusministeeriumi toel on koostöös Tartu ja Tallinna ülikooliga viimase viie aasta jooksul läbi viidud üle saja perioodilise täiendõppe kursuse õpetajate (sh lasteaiaõpetajate) kompetentsi tõstmiseks tööks mitmekultuurilises klassiruumis. Samuti on koostatud koolitusprogramm õpetajatele eesti keele kui teise keele õppe ja lõimitud keele- ja aineõppe rakendamiseks haridusasutustes.

HTM nõustub, et koolitusprogrammi peaks täiendama lisaks konkreetse õpilasega tegelemisele veelgi enam kogu koolikultuuri puudutavate aspektidega. Seetõttu hindab ministeerium valmisolekut seoses koolitusprogrammi olemasoluga osaliseks.

HTM rõhutab, et 2015. aastal nende koordineerimisel:

• viidi läbi ABC-koolitused kõikides koolides, kus õpivad rahvusvahelise kaitse saajad ja taotlejad;
• kõik koolid, kus õpivad rahvusvahelise kaitse saajad ja taotlejad, said tasuta õppevara eesti keele kui teise keele õpetamiseks;
• detsembris käivitusid koolitused Rajaleidja keskuse nõustajatele pagulaspäritolu laste toetamiseks lasteaedades ja koolides, koolitused jätkuvad jaanuaris;
• valmis veebileht «Muu kodukeelega laps», kus on eraldi tähelepanu pööratud ka rahvusvahelise kaitse saajatest õpilastele (juhend selle kohta, kuidas kohelda traumeeritud last ning viited rände- ja varjupaigatemaatikat käsitlevale õppevarale). Veebilehte uuendatakse pidevalt http://www.innove.ee/et/yldharidus/muu-kodukeelega.

Riigikontroll soovitab haridus- ja teadusministeeriumil tagada haridustöötajate ettevalmistus ning õppeprotsessi vältel piisav tugiteenuste kättesaadavus, et rahvusvahelise kaitse saajad läbiksid oma õpingud võimalikult edukalt.

SA Innove Rajaleidjate Keskuse ning Keelekümbluskeskuse kaudu on tagatud tugiteenuste kättesaadavus juba praegu. Tuge on pakutud kõikidele Eesti koolidele, kus juba õpivad sõjapõgenike peredest pärit lapsed, sh Väike-Maarja, Rannu, Kiltsi ja Tartu Raatuse koolile, vastab ministeerium.

Riigikontroll soovitab haridus- ja teadusministeeriumil selgitada välja täiskasvanud rahvusvahelise kaitse saajate potentsiaal ja valmisolek edasi õppida ning soodustada nende õppima minemist nendele erialade, mille lõpetajate järele on tööturul kujunemas suurem vajadus.

Haridus- ja teadusminister vastab, et ministeerium võtab soovitust arvesse ning otsib koostöös sotsiaalministeeriumiga võimalusi täiskasvanud rahvusvahelise kaitse saajate erialase hariduse omandamise süsteemsemaks koordineerimiseks.