Mullu uppus Eestis kolm inimest oma vannis

Jõgedes uppus eelmisel aastal 11 ja meres 10 inimest. Kõige ohvriterohkem paik oli eelmisel aastal Narva jõgi, kus kaotas oma elu viis inimest, selgub päästeameti eelmise aasta ülevaatest.

Esialgsetel andmetel uppus 2015. aastal veeõnnetustes kokku 39 inimest, neist 14  suvekuudel ehk juunist augustini. 2014. aastal uppus 68 inimest, neist 31 ehk  suvel.

12 uppunut ehk umbes kolmandik olid vanemad kui 60-aastased. Naisi oli uppunutest seitse ehk 18 protsenti. Juulis uppusid ka kaks 10-aastast last ning neid päästma läinud kaks meest.

Teadaolevalt tegeles 10 inimest enne uppumist suplemisega ja seitse inimest kalastamisega. Ükski uppunud kalamees ei kasutanud turvavarustust.

Kümnel veeõnnetuses uppunud inimesel oli teadaolevalt probleeme tervisega. Alkoholi- või narkojoobes oli esialgsetel andmetel üheksa ehk umbes veerand uppunutest. Eelnevatel aastatel on joobes olnud keskmiselt pooled veeõnnetustes hukkunutest.

2015. aastal hukkus 42 tulekahjus 48 inimest. Neljas tulekahjus hukkus korraga mitu inimest, kaks tulekahju oli kolme ja kaks kahe hukkunuga.

2014. aastal kaotas 40 tulekahjus oma elu 54 inimest, sealjuures hukkus kümnes tulekahjus korraga mitu inimest.

Esialgsetel andmetel hukkus kõige enam inimesi hooletu suitsetamise tagajärjel. Sel põhjusel hukkus 20 inimest ehk 42 protsenti kõigist tulekahjuohvritest. Neist 15 suitsetasid voodis, diivanil või tugitoolis.

Hooletu lahtise tule kasutamine põhjustas kümne inimese surma – neist kuus hukkusid küünla hooletu põletamise tõttu. Küünlast alguse saanud tulekahjudes hukkus kaheksa inimest eluruumis, kus ei olnud elektrit.

Elektripaigaldistest või –seadmetest alguse saanud tulekahjudes hukkus kuus inimest – neist kaks elektrijuhtmete lühise tõttu. Samuti hukkusid inimesed tulekahjudes, mis said alguse rösterist, seina- ja laualambist ning elektrisoojenduskotist. Kuigi enamasti hukkuvad inimesed hoonetulekahjudes, siis käesoleval kevadel hukkus üks eakas inimene põllul kulupõletamise tagajärjel ning teine eakas inimene haagissuvilas.

19 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja 10 inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud või ilma toiteallikata.

Neljal sündmuspaigal, kus hukkus kokku kuus inimest, oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud  - sellistel sündmustel jäi andur tulekoldest mitme ruumi kaugusele ja seetõttu ei teavitanud õnnetusest õigeaegselt. Ühel korral ei jõudnud üksi elav vanainimene koldesse tule süütamise käigus riiete süttides ise piisavalt kiiresti abi kutsuda ja hajaasustuses elades ei kuuldud ka anduri märguannet.

28 inimest ehk 58 protsenti tules hukkunutest olid vanemad kui 60-aastased. Hukkunute hulgas oli ka kaks alla seitsmeaastast last, kes hukkusid ühes tulekahjus koos emaga. 2015. aastal oli hukkunute hulgas märgatavalt suur naiste osakaal – neid oli 17 ehk 35 protsenti. Kolmel eelneval aastal moodustasid naised hukkunutest ligikaudu veerandi).

14 hukkunud inimesel oli teadaolevalt mingit sorti tervise puue, mistõttu ta vajas toimetulekul kõrvalist abi. Alkoholijoobes oli esialgsetel andmetel 28 ehk 58 protsenti tules hukkunutest.