Äridünastia pärijad: skeemitajad tegid meid paljaks

Kui 90 protsenti Puhkide varandusest Eestis natsionaliseeris nõukogude võim, siis nüüd ähvardab neid ilma jäämine ka viimasest 10 protsendist ja seda kohalike abiliste äpardunud äriskeemide tõttu, vahendab ERR Uudised.

Voldemar Puhki lapselaps Henrik Mörner rääkis «Pealtnägijale», et pärast Eesti taasiseseisvumist otsis neid üles Hillar Soosalu, kes pakkus varmalt oma teeneid nende varade tagasisaamisel ja haldamisel.

Mörneri sõnul oli neil tagasi saada mitmeid maju ja üsna palju erastamisväärtpabereid, mida vara eest asenduseks anti, samuti olevat Soosalu olnud hästi informeeritud neile tagastamisele kuuluvatest varadest.

Üheksa miljonit laenu

«Pealtnägija» tõdes, et Soosalu informeeritusele oli lihtne selgitus, kuna mees töötas varem Vanalinna elamuehitusvalitsuses, kus oli ligipääs infole, millised hinnalised kinnistud tagastamisele kuuluvad.

Hilisem Šoti klubi asutaja ja Niitvälja Golfi president Soosalu avaldas oma suhete ja stiiliga Puhkidele muljet, mistõttu nood kutsusid ta 1999. aastal oma pärandi haldamiseks asutatud firma Sakax juhatuse esimeheks ja tegevdirektoriks. Soosalu tööks sai seal Puhkidele tagastatud kinnisvara haldamine.

Probleemid tekkisid Puhkidel Tallinnas aadressil Estonia puiestee 15 asuva hoonega, kus omal ajal elas Joakim Puhk perega. Nimelt said nad majast tagasi vaid 9/10. Puhkid vaidlustasid 1/10 müügi teisele ostjale kohtus.

«Ja selle protsessi jaoks laenasime üsna suure summa raha ja panime selle deposiiti. Selle tehingu jaoks, et osta tagasi see 10 protsenti,» meenutas Mörner.

Puhkide firma laenas 2005. aasta oktoobris tollasest Hansapangast üheksa miljonit krooni ja sõlmis lepingu Alaveri Advokaadibürooga, et raha seisaks kohtuvaidluse ajal advokaadi deposiidis. Mörneri väitel püsis see seal tegelikult vaid kolm päeva, kohtuvaidlus aga venis ja venis.

Mörner: Soosalu kantis raha endale

«Pealtnägija» selgitas, et Sakaxi juhataja Soosalu sõlmis vaid neli päeva pärast esimest lepingut advokaadibürooga uue lepingu, millega volitas Alaveri laenama üheksa miljonit krooni edasi tema firmale. Mörneri väitel tühistas Soosalu tegelikult esimese lepingu ja asendas selle uue lepinguga, kuigi tal selleks Puhkide luba ei olnud.

Nii rändaski üheksa miljonit krooni pangast laekumisel advokaadibüroole ja sealt kohe edasi Soosalu firma Merkerias arvele, väidab Mörner. «Pealtnägija» käsutuses olevast lepingust nähtub, et advokaat Andres Alaver sai selle eest, et laenas edasi võõra raha tasuks 100 000 krooni.

Alaver keeldus kaamera ette tulemast, kuid kinnitas, et tema on samasugune Soosalu valede ohver kui Puhkid.

«Pealtnägija» andmeil võttis Soosalu omanike tagant kõrvaldatud üheksa miljonit ja läks tagasi Hansapanka, kus ta pani selle raha juba enda nimel omaosaluseks ning laenas juurde veel 30 miljonit krooni. Selle eest ostis ta Tallinna vanalinnas ajaloolise maja Rataskaevu 3/5.

Soosalu esitas pangale äriplaani, mille järgi oli tal hoonele juba uus ostja, kes oli valmis maksma 65 miljonit krooni. Skeemi järgi pidi Puhkide üheksa miljonit teenima Soosalule Rataskaevu majatehingus paarkümmend miljonit vaheltkasu ning siis neile märkamatult tagasi tulema.

Skeem kukkus läbi

Skeem kukkus aga läbi, sest Merkerias küll soetas Rataskaevu maja, kuid järgmised ostjad hüppasid alt ära ning kõrvaldatud üheksa miljonit jäi maja alla kinni. Puhkid elasid aga veel aastaid teadmatuses, sest Soosalu esitas neile aruandeid, nagu oleks kõik korras, rääkis Mörner. «Hillar Soosalu tegi meid paljaks, aga ta sai selleks ka head abi. Ja aitajateks olid Alaver ja pank,» süüdistab ta.

Puhkide meelest ei ole ka advokaat juhtumis nii puhas kui ta väita üritab, kuna raamatupidamises käsitles ta nende raha enda omana. Mörner leiab, et kui see ka pole kuritegu, on see siiski ebaeetiline ja ebaõige raamatupidamine. Tema veendumuse kohaselt mängisid nii Soosalu kui Alaver kokku ja panga süü seisneb sellest, et ei kontrollinud piisavalt Soosalu algkapitali tausta.

Kuigi ka praegune Swedbank ei leia võimalust kedagi «Pealtnägija» kaamera ette saata, kinnitas pank, et ka nemad on Soosalu ohvrid. Panga hinnangul oli Puhkide viga see, et nad andsid oma tegevdirektorile täisvolitused ning see võimaldaski tal sõlmida tehinguid iseendaga. Pank kinnitas, et Soosalu kapitali puhul ei tekkinud neil mingit kahtlust, et tegemist oleks ebaseaduslikul teel saadud rahaga.

Soosalu tänaseks pankrotis

Puhkid avastasid alles eelmisel aastal, et midagi on korrast ära. «Siis kadus Hillar Soosalu maa pealt. Me ei saanud teda kätte umbes kaks kuud,» ütles Mörner.

Mullu septembris tagandati Soosalu juhatusest ja perefirmas haaras ohjad noorema põlve esindaja Henrik Mörner. Kuigi firmal olid kogunenud suure võlad, polnud Puhkid väga mures, kuna teadsid, et neil on advokaadi deposiidis üheksa miljonit krooni.

«Me helistasime Alaverile ja ütlesime, et tahaks oma raha tagasi. Ja siis ta ütles – hoo, mul pole mingit raha,» meenutas Mörner ja lisas, et Puhkid hakkasid alles siis kogu probleemi ulatust aimama. Nad tegid politseile avalduse ning nõuavad Soosalu, advokaadi, audiitori ja panga vastutusele võtmist.

Omal ajal Eesti esirikaste edetabelis figureerinud Soosalu firmad on tänaseks pankrotis ja tema isiklik pankrot algatamisel.

Hillar Soosalu saatis veel eile õhtul «Pealtnägijale» lühikese kirja, milles möönis, et paljud tema projektid ebaõnnestusid ja ta on mitmetele võlgu jäänud, sealhulgas Puhkidele ja pankadele. «Vabandan, et nii läks. Praegu viiakse läbi kriminaaluurimist, pooleli on tsiviilvaidlus, seetõttu ei pea võimalikuks täpsemalt kommenteerida,» kirjutas Soosalu.

Puhkid võivad veelgi vara kaotada

Puhkid võivad aga kaotada lisaks Estonia puiestee majale veel ka muud vara. Nii nõuab Swedbank neilt tagasi üheksat miljonit krooni, mille Soosalu väidetavalt minema kantis. Samuti ähvardab Puhkide perefirmat pankrot, kus läheks haamri alla näiteks ka Suur-Karja tänava maja.

Puhkid olid esimese vabariigi üks silmapaistvaim äridünastia, kelle hiilgeaeg oli, kui korraga tegutsesid viis venda Joakim, Evald, Aleksander, Voldemar ja Eduard Puhk. Pisut enne Teist maailmasõda oli suguvõsa haare haripunktis, kui perefirmale «Puhk ja pojad» kuulusid veskid ja vabrikud, üleriigiline kaubamajade võrk, Eesti suurim autoäri ja hulgaliselt kinnisvara nii Eestis kui välismaal. Äri kõrvalt tegutsesid Puhkid nii kultuuri kui diplomaatia vallas.

Teine maailmasõda ja järgnenud nõukogude võim hävitasid kõik. Osa perest pages läände, mahajääjad küüditati või vangistati ning nad leidsid enamuses oma otsa Siberis.