Riigikogu langetas valimisea kohalikel valimistel 16 eluaastale

Muudatuse poolt oli 55, vastu 30 ja erapooletu neli saadikut.

Seadus võimaldab alates 2017. aastast kohalikel valimistel kaasa rääkida 24 000 16–17-aastasel noorel.

Lauri Luik ütles riigikogu kõnetoolis Reformierakonna fraktsiooni nimel, et seadus on märk noorte usaldamisest. «Noored on väga selgelt väljendanud oma soovi ühiskonna protsessides rohkem kaasa rääkida. Ka see eelnõu on tegelikult nende endi algatus,» rääkis ta.

«Mis juhtub, kui me alandame valimisiga väljakujunemata ja poliitiliste seisukohtade poolest täiesti ebaküpsetele noortele inimestele 16. eluaastal?

Luik märkis, et valimisea langetamine aitab tõsta noorte valimisaktiivsust, aga õpetab ka otsustama ja vastutama. «Need kõik ei ole sugugi vähetähtsad oskused noore inimese elus ja üldse inimese elus. Ja loomulikult on oluline valimisharjumuse tekitamine.»

Muudatuse plussina tõi Luik välja veel mõju lõimumisele. «Teatavasti kohalikel valimistel on õigus ka mittekodanikel hääletada ja sellega avaneb tervele reale 16–17-aastastele mittekodanikele võimalus kodukohas reaalselt seda sidet oma valla või linnaga senisest tugevamaks ehitada,» lisas ta.

Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson selgitas, miks nende fraktsioon seaduse vastu hääletas. Tema sõnul pannakse noortele küll kohustus osaleda valimistel, mida paljud neist ka kasutavad, küll aga ei usaldata neid kandideerima. 

«Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku, et kui juba noort põlvkonda usaldada, siis võiks anda neile samasugused õigused, nagu olid seni kõigil kohalikel valimistel valimisõigust omavatel inimestel. Nii palju valitsuskoalitsioon noori inimesi ei usalda,» sõnas Simson.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Mart Helme hinnangul võib valimisea langedes jõuda koolidesse parteipropaganda. «Mis juhtub, kui me alandame valimisiga väljakujunemata ja poliitiliste seisukohtade poolest täiesti ebaküpsetele noortele inimestele 16. eluaastal? Juhtub nii, et see propaganda, see ajupesu, see poliitilise võimu kuritarvitamine jõuab ka koolidesse.»

Oma argumentatsioonis viitas Helme ka Postimehe gallupile. «Me oleme järjekordselt siin saalis selles olukorras, kus Postimehe küsitluse andmetel 80 protsenti küsitluse vastanutest on valimisea langetamise vastu. Ehk teiste sõnadega, need, kes tahavad valimisiga langetada, positsioneerivad ennast järjekordselt rahva enamusega vastuollu mineva seltskonnana,» põhjendas ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva juhtis tähelepanu, et riigikogu on juba antud küsimuses muutnud põhiseadust, selle teemaga tuleb lõpuni minna ja noortele valimisõigus anda.

Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Jüri Adams ütles, et valimisea langetamiseks anti õigus põhiseaduse muudatusega, kuid antud seadus paneb paika hoopis selle, kuidas välistatakse hääleõigus nendel mõnesajal noorel, kes oma vaimse puudulikkuse tõttu ei saa minna hääletama. «Otsustati minna maksimaalselt kallist ja keerulist teed mööda, st vormistada kõikide nende inimeste hääleõiguse äravõtmine eraldi kohtuarutluste kaudu. Minu arvates see oli mõttetu.»

Adams vaidles vastu ka Kadri Simsonile, öeldes, et küsimust selle üle, kas kandideerimisõigust oleks pidanud laiendama, oleks pidanud samamoodi arutatama põhiseaduse muutmise vormis, aga mitte väitma, et praeguse eelnõuga oleks saanud kandideerimisõigust laiendada.

Ta täpsustas, et ei saa väita, nagu annaks see eelnõu kellelegi õiguse valimistel osaleda. Selle õiguse andis põhiseaduse muudatus.

Täna vastu võetud seadus (139 SE) lähtub põhiseaduse paragrahvi 156 lõike 2 muudatusest, mis jõustus 13. augustil 2015. Eelmise aasta 10. novembri täiskogu istungil jäi samasisuline eelnõu (42 SE) vastu võtmata, kuna eelnõu ei saanud seadustamiseks vajalikku 51 poolthäält.