/nginx/o/2015/08/22/4408227t1h944f.jpg)
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) andmetel on sel aastal Eestis sigade Aafrika katk diagnoositud juba 70 metsseal.
Sel aastal on sigade Aafrika katk diagnoositud juba 70 metsseal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2016. aasta esimesel neljal päeval diagnoositi sigade Aafrika katk viiel metsseal, kellest kaks kütiti ja kolm leiti lõpnuna. 5. jaanuarist kuni tänaseni on seakatk diagnoositud veel 65 metsseal, kellest 38 kütiti ja ülejäänud leiti lõpnuna.
Kõige rohkem positiivseid proove oli Põlvamaal (18), Lääne-Virumaal (14) ja Tartumaal (13). Raplamaalt ei ole tänavu ühtegi positiivset seakatku proovi tulnud.
Kui ülemöödunud aastal diagnoositi kütitud metssigadel üheksal korral sigade Aafrika katk, siis mullu oli juhtumeid juba 410. Samuti tekkis palju juurde taudistunud alasid - 2014. aastal oli neid Eestis seitse, mullu aga juba 26.
Aastaga on sigade Aafrika katku levik teinud seega suure hüppe ning jahimeeste hinnangul tuleb valmis olla ka edaspidisteks seakatku juhtumiteks. Soojaks perioodiks valmistudes paigutab jahimeeste selts koos VTAga juba praegu külmkambreid üle Eesti – ja seda ka piirkondadesse, kus katku veel täheldatud ei ole.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus.
Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.
Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis veterinaar- ja toiduamet 2015. aasta suvel.