/nginx/o/2015/06/17/4193173t1h9284.jpg)
Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase hinnangul rikub riigikogu liikme alkoholijoobes autojuhtimine ka kehtivat riigikogu liikme head tava, millest omal ajal võimalikud sanktsioonid välja jäeti. Otseseid seaduserikkumisi aga eetikakoodeks üldiselt ei reguleeri.
Tunamullu riigikogu eetikakoodeksi töörühma juht olnud Kallas (RE) hindas, et praegune olukord, kus Keskerakonna fraktsiooni liige Dmitri Dmitrijev on saanud prokuratuurilt kahtlustuse kriminaalses joobes mootorsõiduki juhtimises, võiks minna riigikogu liikme hea tava punkti alla, mis sätestab, et «riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja riigikogu mainet».
Üldiselt eetikakoodeksi loomisel tema sõnul otseseid seaduserikkumisi eraldi kirja ei pandud, kuna parlamendisaadik peaks Eesti seadusi järgima igal juhul. «Selge on see, et riigikogu liige käitub seaduskuulekalt, küsimus on rohkem selles, kas eetikakoodeksi või hea tavaga on kooskõlas see, kui sa n-ö vääritult käitud,» selgitas ta.
Seadusega otsest vastuollu minekut ei peakski Kallase arvates eetikakoodeks reguleerima. «Seda ei hakka keegi isegi kirja panema, et riigikogu liige lähtub Eesti seadustest. See on nii loomulik, kuna kehtib kõikidele kodanikele niikuinii. Oled sa riigikogu liige või ei ole – sa järgid seadust ikka,» tõdes Kallas.
Loe lisaks:
Kallas selgitas, et tema algselt loodud eetikakoodeksis oli kirjas ka punkt, mida pärast riigikogu liikme eetikanormide rikkumist edasi tehakse. Näiteks oli kirjas tekitatud kahju heastamise kohustus, ka pidi riigikogu fraktsioonide pikaajalisematest liikmetest koosnev kogu andma teole oma hinnangu ja tegema ettepaneku, kui riigikogu liige ise olukorda ei heasta, avalikuks vabanduseks vms. See polnud aga paljudele saadikutele meeltmööda.
«See võeti viimasest tekstist välja, mis riigikogus vastu võeti, kui mind enam seal ei olnud,» nentis Kallas.
Eurosaadik tõi välja riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini kaasuse, kes kuluhüvitiste eest on saanud linnamaasturi soetada nii oma pojale kui ka naisele. Viiendat korda riigikogusse valitud Stalnuhhinil endal juhiluba ei ole ning kuluhüvitiste eest on ta sisuliselt hankinud auto oma pojale ja maksab praeguse ametisoleku ajal ka naise liisingu arveid. Riigikogu liikme hea tava sätestab muu hulgas, et «riigikogu liige kasutab riigi vara säästlikult ja otstarbekalt, vältides raiskamist ja tarbetut raha kulutamist».
Kui võimalikud sanktsioonid oleksid eetikakoodeksisse sisse jäetud, oleks riigikogu eesotsas Eiki Nestoriga saanud sellele punktile viidates nõuda, et ta tekitatud kahju heastaks, kuna on rikkunud eetikakoodeksit. «See tähendaks, et ta maksaks auto eest tasutud summad tagasi ja lõpetaks lepingu vms, et taastada algne olukord,» kirjeldas Kallas.
«Jah, see ei ole vastuolus ühegi seadusega, aga see on ilmselgelt vastuolus hea tavaga, siin on riigi raha raisatud – maksa tagasi!» näitlikustas Kallas ja lisas, et võitnud oleksid sellisest lahendusest kõik.
Praegu kehtiva hea tava järgi on võimalik tekkinud olukorda ainult taunida, kui see pole kooskõlas sellega, mida on kokku lepitud. Ent keegi ei saa nõuda olukorra heastamist või avalikku vabandust.
Muuseas peaks riigikogu liige olema ka kolleegide ja teiste kaaskodanike vastu lugupidav, viisakas ja vältima sobimatut keelekasutust. Paljude meie saadikute omapära on aga see, et nad on riigikokku just oma keelepruugi pärast valitud, möönis Kallas ja tõi välja eelmisesse riigikogu koosseisu kuulunud Peeter Võsa. «Kuna ta oligi selle mahlaka keelekasutuse pärast sinna valitud, siis ei saa talle ka ette heita, et ta seda edasi kasutab,» märkis Kallas.
Eetikakoodeksi sisu tekib tavaliselt läbi kaasuste ja näidisjuhtumite, mis annavad konkreetse käitumisjuhise ja põhjenduse sellele. Näidisjuhtumitega peaks koodeksit pidevalt täiendama korruptsioonivastane erikomisjon.
Korruptsioonivastane erikomisjon arutas hea tava oma 12. ja 26. jaanuari 2015. aasta istungitel ning otsustas selles toodud põhimõtete näitlikustamiseks töötada välja ja avaldada riigikogu veebilehel näidiskaasused võimalikest huvide konflikti situatsioonidest.
Asjaolud | Käitumisjuhis | Selgitus |
Sõiduki rentimine Riigikogu liige üürib (kasutusrendileping) oma lähisugulaselt (isalt) või isale kuuluvalt ettevõttelt autot ning taotleb riigikogu kantseleilt sõiduki üürikulude hüvitamist. | Ei tohi lepingut sõlmida | Võib tekkida kahtlus, et sellisel juhul valitakse mitte kõige otstarbekam ega soodsam leping, vaid soovitakse sugulussuhtes olevatele isikutele osutada materiaalset abi. |
Maiustused tootjalt riigikogu liikmetele Suur maiustuste tootja saadab jõulude ajal Toompea lossi 101 kommikotti, adresseeritud riigikogu liikmetele. | Võib vastu võtta
Ei või vastu võtta, kui parlamendis oleks menetluses sel perioodil näiteks magusaaktsiisi kehtestamise eelnõu | Kingitus ei ole seostatav ametikohustustega, pigem tavapärase viisakusavaldusega. Tõenäoliselt ei mõjuta see riigikogu liiget tema otsuste tegemisel, sest selle väärtus on väike ja ei ole väga tõenäoline, et parlamendi pädevuses oleks soodustada kuidagi maiustuste tootja äri. |
Majutuskulude tasumine I Saksa parlamendi Eesti sõprusgrupp kutsub külla Eesti parlamendi vastava grupi liikmed. Saksa pool katab Eesti külaliste majutuskulud | Võib vastu võtta | Hüve on seostatav riigikogu liikme ametikohustustega ja jääb tavapärase viisakusavalduse piiridesse ja käsitletav rahvusvahelise suhtluse tavana. Teavitamine eraldi pole vajalik, sest juhatusel on välislähetuse otsuse tegemisel majutuskulude tasumine kutsuja poolt teada. |
Majutuskulude tasumine II Riigikogu komisjonil toimub väljasõiduistung metsandusega seotud teemal. Valdkonnaga seotud eraõiguslik juriidiline isik teeb ettepaneku tasuda komisjoni liikmete majutus- ja toitlustamiskulud. | Ei või vastu võtta | Kulude tasumine on seostatav riigikogu liikme ametikohustustega ja väljub tavapärase viisakusavalduse piiridest. Tegemist võib olla korruptiivse tuluna määratletava soodustusega. |