/nginx/o/2008/11/17/94178t1h99b6.jpg)
Valitsuskabinet arutas eelmise nädala neljapäeval uue kaitseväeteenistuse seadusega seotud küsimusi, valitsuskabineti istungil leiti, et kaitseväeteenistuse seaduse uus terviktekst on sisuliselt valmis, ent jääb ilmselt ootama vastuvõtmist riigikogu järgmise koosseisu poolt.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on augustis kaitseministeeriumis valminud uus kaitseväeteenistuse seadus väga mahukas eelnõu, millega jätkuks kaitseväe korralduse
seadusega alustatud riigikaitselise seadusandluse ajakohastamine, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
«Valitsuskabinet kiitis kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu üldiselt heaks, kuid pidas vähetõenäoliseks selle eelnõu vastuvõtmist riigikogu praeguse koosseisu poolt. Selle asemel otsustati tulevikus riigikogule ühe paketina esitada kõik avalikku teenistust ja selle eriliike käsitlevate seaduste eelnõud,» sõnas Aaviksoo.
«Võib tunda heameelt, et uue kaitseväeteenistuse seaduse põhiseisukohtade osas valitseb konsensus. Samas on kahju, et me ei jõua seda eelnõud enam riigikogu praegusele koosseisule üle anda,» lisas kaitseminister.
Küll aga tuleb Aaviksoo sõnul kiiresti menetlusse võtta uue kaitseväeteenistuse seaduse need osad, mis annaksid missioonidel vigastada saanud kaitseväelaste senisest laiemad võimalused teenistuse jätkamiseks kaitseväes. «Vajadus nende seadusemuudatuste järele on ilmselge ja kiireloomuline ning seetõttu loodan ka nende kiirele menetlemisele nii valitsuses kui parlamendis,» sõnas Aaviksoo.
Kaitseväeteenistuse seadus reguleerib tegevväelaste, ajateenijate, reservväelaste ja asendusteenistuslaste igapäevast teenistust. Kaitseväeteenistuse seaduse uus terviktekst valmis augustis, selle koostas laiapõhjaline kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, Kaitseliidu ja kaitseressursside ameti esindajad.