Kaljurand: Eston Kohvri ja laevakaitsjate kaasuseid ei saa võrrelda

Pressikonverents algab kell 16.15.

India Tuticorini kohus mõistis täna 14 eestlasest laevakaitsjat viieks aastaks vangi. 

Kaljurand: Inimlikult on mul väga kahju. Tänase päeva jooksul viidi mehed üle Chennai vanglasse. Meie konsul palus juba luba nende külastamiseks vanglas. 

Kaljurand: kohtuotsus on üle 100 lehekülje pikk ja täna ei oska ma seda veel detailselt kirjeldada. Meie saatkond on pidevalt ühenduses ka Briti saatkonnaga. Täna teame, et on õigus kohtuotsust edasi kaevata. See õigus on laevakaitsjatel, Eesti riik siin kaasa rääkida ei saa. Ja sellest, kas nad kaebavad edasi või ei, hakkavad sõltuma edasised sammud.

Kaljurand: neljapäeval kohtun ma ka India suursaadikuga, kes tuleb Tallinnasse. Võimalus on esitada armuandmispalve, võimalus on leppida kokku ühekordne palve karistust kandvate isikute osas. Ma ei taha spekuleerida kõigi võimaluste üle, me konsulteerime seda India poolega. Meie eesmärk on, et meie laevakaitsjad saaksid pöörduda Eestisse karistust kandma või armuandmistaotluse puhul ka vabade meestena.

Kaljurand: homme kohtume ka meeste sugulastega. Homme näeme neid näost-näkku ja saame detailsemalt nendega asja üle arutada ja nende küsimustele vastata.

Kaljuranna sõnul ei saa võrrelda Eston Kohvri ja laevakaitsjate juhtumeid. Esimese puhul oli meie välisteenistuste töö agressiivsem, kuna Kohver rööviti Eesti riigi territooriumilt. Laevakaitsjad aga läksid vabatahtlikult sinna firmasse tööle. Küll aga väga ebausaldusväärne firma, nagu praeguseks selgunud, selgitas Kaljurand.

Kas Eesti ei survestanud Indiat piisavalt? Kaljuranna sõnul ei ole Eesti riik antud asjas olnud üks osaline, mistõttu ei saa Eesti sekkuda. Küll aga on Eesti arvestanud survet poliitilisel tasandil. «Seetõttu, ma arvan, et see protsess ka toimus kiiremini, kui on tavaline India õigussüsteemis,» ütles Kaljurand.

Kuidas siis ikkagi on nii, et advokaadid arvasid, et tuleb positiivne otsus, aga tuli negatiivne? Kaljurand ei soovi selles küsimuses spekuleerida, kuna otsuse kirjaliku tekstiga alles tutvutakse.

Kaljuranna sõnul on kahepoolsetel kohtumistel Indiaga alati laevakaitsjate teema ka tõstatatud. «Kontakt on olnud töine,» lisas Kaljurand. Ka edasiste käikude osas tuleb tema sõnul India poolega konsulteerida. «Me näeme, et lahendus saab tulla ainult koostöös,» märkis minister.

Kaljurand: Eesti on teinud koostööd Suubritanniaga ja Ukrainaga. Samas aga vaatavad need kaks riiki seda kaasust tavalisena - tavaline konsulaarabi. Meie oleme seda asja vaadanud erandlikumalt, kuna see puudutab korraga nii paljusid Eesti kodanikke. Kindlasti konsulteerime nendega edasi.

Kaljurand selgitas, et edasikaebamise tähtaeg on 90 päeva, mis tähendab, et sel ajal ei saa ilmselt armuandmispalvet esitada, kuna kohtuotsus pole jõustunud. Samas aga pole tänaseni veel pilt selge, kas ja milliseid taotlusi saab Eesti üldse Indiale esitada.

Kaljurand: Eesti riik respekteerib teiste riikide õigusemõistmist. Täna me teame, et nad mõisteti süüdi ja me elame selle teadmisega.

Kaljurand: see, mida me saame täna teha, on see, et vaatame, kuidas nad saaksid tagasi koju pöörduda. Konsulteerime India poolega ja vaatame läbi oma juriidilised võimalused. 

Kaljurand: meie konsul ja suursaadik konsulteerisid ka teiste advokaatidega. Ja üldine hinnang oli, et otsus peaks tulema positiivne.

Kaljuranna sõnul on esialgsetel andmetel teada, et vangla, kuhu mehed viidi, on paremate tingimutega kui eeluurimisvangla. Milline pilt seal avaneb ja kas mehed saavad seal ka arstiabi, selgitab välja konsul, kui ta saab laevakaitsjatega kohtuma minna.

Praeguse seisuga on laevakaitsjatel Eesti riigilt tagatiseta laen umbes 100 000 eurot. Mis sellest laenust saab, selgub siis, kui mehed koju naasevad.