Ossinovski ei toeta burkakeeldu

Justiitsministeerium saatis mullu novembri lõpus kooskõlastusringile karistusseadustiku (KarS) ja korrakaitseseaduse (KorS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), mis muu hulgas käsitleb ka nägu varjavate riiete kandmise küsimust Eestis.

Ministeerium saatis eelnõu väljatöötamise kavatsuse ministeeriumidele ja vabaühendustele viitega vajadusele ratifitseerida naistevastase vägivallaga võitlemise Istanbuli konventsioon ning valmistuda teistest kultuuridest pärit pagulaste vastuvõtuga kaasnevateks probleemideks.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Andrus Jürgens ütles toona Postimehele, et kõigepealt tuleb välja selgitada kas üldse nähakse vajadust sellise regulatsiooni järele. Seetõttu ootabki ministeerium tagasisidet teistelt ministeeriumidelt ja asjasse puutuvatelt ühendustelt. «Me võtame aega, kuulame osapooled ära. See on kindlasti tundlik küsimus,» möönis ta.

«Statistikas tuuakse välja Eestis juba elavad islamiusulised naised, kellest teada olevalt ükski ei kanna tänasel päeval osaliselt või täielikult nägu katvat riietust

Möödunud reedel saatis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski justiitsministeeriumile sotsiaalministeeriumi seisukoha.

Ossinovski tagasiside puudutab peamiselt eelnõusse lisatud punkti «üldiste käitumisnõuete järgimine», mille eesmärgiks on tagada igaühe, sealhulgas sisserändajateks olevate isikute mittehäiriv käitumine Eesti ühiskonnas ning Eesti sotsiaalsele ruumile omase käitumise järgimine. Muu hulgas määrataks seaduses kindlaks kohad, kus ei tohi kanda Eesti sotsiaalsele ruumile mitteomast nägu varjavat riietust, nagu burkad või niqab’id.

Ossinovski märkis, et sotsiaalministeerium ei toeta kavandatavat muudatust VTK-s kirjeldatud kujul. Kuna eelnõu autorid keskenduvad antud punktis peamiselt burkade keelustamisele, jääb talle arusaamatuks, kuidas kavatsetakse KarSi ja KorSi muudatuste käigus tegeleda teiste sarnaste teemadega ning kuidas käsitletakse kõne all oleva seadusemuudatusega erinevaid sihtrühmi, näiteks Jaapanist saabunud turiste, kes sageli maske kannavad.

Ossinovski lisas, et statistikas tuuakse välja juba Eestis elavad islamiusulised naised, kellest teadaolevalt ükski ei kanna tänasel päeval osaliselt või täielikult nägu katvat riietust. Seetõttu jääb segaseks, kelle suhtes nimetatud keeldu kohaldataks.

Muudatus puudutaks 26 inimest

Ta tõi näiteks Belgia, kus burka kandmise keeld jõustus 2011. aasta juulis. Enne burkakeelu kohaldamist oli seal umbes 200–270 naist, kes kandsid osaliselt või täielikult nägu katvat riietust. Valdavas enamuses olid nad sündinud aga Belgias, mistõttu ei ole ministri hinnangul tegemist sisserändajatele omase teemapüstitusega ja see omakorda muudab marginaalseks vajaduse antud küsimusega tegeleda.

Veel märkis ta, et 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Belgias ligi 11 miljonit elanikku, kellest 270 inimest moodustab vaid 0,002 protsenti. «Sama loogikat kasutades võiks Eestis vastava regulatsiooni kehtestamine puudutada potentsiaalselt 26 inimest, keda teadaolevalt Eestis täna veel ei ole, mis omakorda tõestab eespool olevat marginaalsuse väidet,» nentis Ossinovski.

Justiitsministeeriumi ettepanekute kohaselt võiks Eestis keelata burka ja niqabi kandmise teatud avalikes ja mitteavalikes kohtades, ennekõike aga riigiasutustes. Ossinovski nentis, et eelnõust ei selgu, millistes kohtades täpsemalt kavandatavat muudatust siiski rakendataks.

Väga isiklikud põhjused

Minister viitas erinevatele uuringutele, millest on selgunud, et naised on burka kandmiseni jõudnud enamasti seoses oma isiklike veendumustega väga isiklikel ja mitteradikaalsetel põhjustel. Seega oleks tema sõnul selline keeld oluliselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvidega 12 ja 40.

Samas lisas ta: «Küll aga näeme võimalikku probleemi selles, kui naist on selliseks tegevuseks sunnitud ning sellisel juhul peaks riik erinevaid meetmeid kasutades sekkuma.»

Kuna VTK-s ei ole välja toodud ühtegi empiirilist uuringut, mis tõestaks muudatuse vajalikkust, siis soovitab sotsiaalministeerium protsessi kaasata rändevaldkonnas tegevate organisatsioonide esindajad ning arvestada burkade kandmise ja kandmise keelamise küsimuses tehtud erinevate uuringute tulemustega.

«Samuti peame oluliseks välja tuua, et suur osa VTK-s nimetatud probleeme seostuvad konkreetselt rahvusvahelise õigusega ning Eesti õiguse konventsiooniga kooskõlla viimisega. Täiendavalt teiste probleemide VTK-s käsitlemine ohustab Istanbuli konventsiooni täitmist ning on selliselt arusaamatu,» märkis minister kirjas.

«VTK puhul on seeläbi tegemist juba mitmeid kordi tõstatatud probleemiga seoses kobareelnõudega. Käesoleval juhul on VTK koostatud selliselt, et selle pinnalt koostatav eelnõu on kobareelnõu, millega lahendatakse erinevate valdkondade probleeme - ühelt poolt rahvusvaheline õigus ja sellega seonduvad probleemid ja teisalt täiesti teine siseriiklik küsimus,» lisas Ossinovski.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tegi juba augusti alguses toimunud valitsuse kabinetinõupidamisel ettepaneku kehtestada Eestis burkade ja muude nägu varjavate riietusesemete kandmise keeld avalikus ruumis, et ennetada teistes Euroopa riikides tekkinud probleeme. Seejärel saigi justiitsministeerium valitsuskabinetilt ülesande koostada analüüs teistsuguse kultuuritaustaga inimeste Eestisse tulekuga seotud võimalikest probleemidest.