Antropov: anname allikakaitseseadusele aega kohtupraktika kujunemiseks

«Kutsun üles, et anname aega sellel õigustaval ja kohtupraktikal kujuneda, sest selle seadusega loome uut õigusruumi, mida seni pole selles valdkonnas kehtinud. Praegu on meil selline… ütleksin vabatahtlik ajakirjanduseetika jälgimine ja ükski seadus pole seni inimese au ja väärikust kaitsnud,» sõnas eelnõu juhtiva õiguskomisjoni liige, reformierakondlane Robert Antropov kõnepuldis eelnõu tutvustades.

Tema sõnul püüti seaduse väljatöötamisel leida tasakaal inimese au ja väärikuse kaitse ning sõnavabaduse kui inimeste põhiseadusliku õiguse vahel.

Antropov kinnitas, et eelnõu menetlemisel kohtus komisjon paljude osapooltega ning kaasas sõltumatuid eksperte.

Ta märkis ka, et sarnaseid seadusi võib leida nii Saksamaalt, USAst kui Põhjamaadest. «Küll aga oli eelnõu algatamise eesmärk kindlasti reguleerida valdkond, mis seni reguleerimata ja mis paljus suunab inimese elu.»

Sotsiaaldemokraat Hannes Rumm tõi välja, et kui võlakaitseseaduse eelnõu arutamiseks kulus üle aasta ja selleks korraldas komisjon mitmeid ühisnõupidamisi, siis allikakaitseseaduse puhul on tehtud vaid paar formaalset kokkutulekut ning huvirühmade tagasisidet ei arvestatud.

Antropov polnud selle väitega nõus ja kinnitas, et pärast aprillis lõppenud eelnõu esimest lugemist on toimunud vähemalt viis kohtumist ning enne seda vähemalt sama palju.

Seepeale kontrollis Rumm nii Toompea koridorides kui ajakirjanduses esitatud väite paikapidavust, et Reformierakond pakkus selle eelnõu toetamiseks IRL-ile kokkulepet: «Et kui IRL tahab, et võlakaitse seadus, mis puudutab tuhandeid perekondi, vastu võetakse, siis selle tasuks peate te toetama ka allikakaitse seaduse vastuvõtmist, mis puudutab võib-olla 4–5 üksikjuhtumit Eesti ajakirjanduses ja on suuresti justiitsminister Rein Langi isiklik kättemaksuaktsioon Eesti ajakirjanduse vastu.» Antropov seda väidet ei kinnitanud ning kordas, et eelnõus arvestati paljude osapooltega ning see sisaldab mitmeid kompromisse.

Kontroll jätkub pärast vastuvõtmist

Roheliste esindaja Marek Strandberg viitas, et kuna seaduse vastuvõtmise eel reageerib üheks huvigrupiks olev meedia raevukalt. «Kas te olete valmis oma väiteid töögrupi juhina korrigeerima selles suhtes, et kõikide osapooltega ei olnud ikka räägitud?»

«Ühiskonnas on isegi pärast seaduse vastuvõtmist institutsioone, kes saavad seadusele anda hinnangut,» lausus seepeale Antropov, tuues välja esiteks seadust välja kuulutava presidendi ja teiseks õiguskantsleri. «Nii et ma julgen väita, et debatid seaduse ümber jätkuvad ka pärast selle vastuvõtmist.»

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tundis huvi, kas on teada, et kohtud oleks kunagi küsinud ajakirjanikelt midagi sellist, mis nüüd saab olema keelatud. Antropov tuletas seepeale meelde, et seadusi ei võeta vastu ainult tagantjärele tarkusega, vaid ka ennetavalt.

Roheliste poolt sõna võtnud Aleksei Lotman märkis, et sellest eelnõust sõltub, kas saavutame Eestis tasakaalu sõnavabaduse ning inimese au ja väärikuse kaitse vahel. Ta rõhutas, et kahju hüvitamise teema pole samuti kõrvaline nüanss. Kuivõrd Antropov ei toonud välja olukordi, mis selle seadusega kiiresti lahendamist vajaks, leidis Lotman, et eelnõu vastuvõtmisega pole kiiret ning selle arutamiseks tuleks veel aeg maha võtta ja ekspertidega maha istuda.

Lisaks rohelistele tegid ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine katkestada ka sotsid.

Ettepaneku poolt hääletas 21 ja vastu 44 saadikut, seega riigikogu lõpetas allikakaitseseaduse teise lugemise. Katkestamise poolt hääletanute seas oli peale sotside ja roheliste ka mõni Keskerakonna fraktsiooni liige, ülejäänud keskerakondlased jätsid ettepaneku hääletamata.