/nginx/o/2016/01/06/4854485t1h3d96.jpg)
Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit ja Tallinna linn kuulutasid välja ideekonkursi Tallinnale uue, 21. sajandisse kuuluva peatänava loomiseks vabariigi 100. sünnipäevaks.
Algas Tallinna uue peatänava ideekonkurss
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peatänava ideevõistlus on esimeseks osaks Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektist, mille lõppeesmärk on luua Tallinna südalinna inimkeskne ja kaasaegne linnaruum ning ühendada südalinna killustatud toimepiirkonnad tervikuks. Tervikuna hõlmab peatänava projekt Pärnu maantee südalinnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, teises etapis ka peatänavaga külgnevaid kvartaleid.
«Täna on Tallinna sisulisel peatänaval magistraal, mida on viis aastakümmet planeeritud ühe mõttega - kuna autosid tuleb juurde, peavad jalakäijad ruumi tegema. Nii on vanalinn Tallinna kesklinnast ära lõigatud, parimad kohad elava kohviku- ja tänavakultuuri jaoks ning meeldivaks aja veetmiseks on kasutuseta, sest jalgsi ning rattaga liikuja sinna mugavalt ja ohutult ei pääse,» selgitas projekti juht, Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg. «Küll on aga maailmas hulgaliselt näiteid, kus on autostumine otsustavalt tagasi pööratud, loodud magistraalide asemele jagatud linnaruum. See on pannud elama linnakultuuri, kohaliku kaubanduse ja teeninduse ja toonud inimesed autodest välja, ning seda ka põhjamaises kliimas.»
Maailma suurlinnade kogemus kinnitab ka, et kergliiklejate ja ühistranspordi eelistamine ning autoliikluse vähendamine kardetud liikluskaost kaasa ei too. Küll on sellistes piirkondades hüppeliselt kasvanud nii elanike rahulolu linnaruumiga, kui ka kohalike ettevõtete külastatavus ja käibed. Ka Eesti Arhitektuurikeskuse tellitud mudelanalüüs kinnitab, et läbimõeldud ümberkorraldustega liikluses saab suure osa läbivast liiklust peatänavalt kõrvale suunata ilma liikluses olulisi probleeme tekitamata.
Tulevase Tallinna peatänava tüvimõtteks on jagatud linnaruumi kontseptsioon, mis tähendab linnaruumi kasutamise mitmekesistamist, ajaveetmisvõimaluste parandamist, jalgsi ning jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, samuti autoliikluse rahustamist ja turvalisemaks muutmist. «Piltlikult öeldes tahame, et tekiks elav linnasüda kus inimesed viibiks selle pärast et nad tahavad, mitte selle pärast et nad peavad - nagu see on transiittsooni puhul,» selgitas Järg.
Tallinna Peatänava lahendus, mida ideekonkursil otsitakse, peab sobima nii vormilt kui sisult Tallinna kui võimaliku Euroopa rohelise pealinna konteksti. Ideelahenduselt oodatakse Peatänava kogu pikkuses äratuntavat kujundust, mis toetaks piirkonna tänavaruumi elavdamist ja teenuste pakkumist. Peatänav peab olema linnaelanikule ja külastajale meeldivaks ajaviitmis- ja kokkusaamiskohaks.
Konkursil osalemiseks ja kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada 10. veebruariks, võistlustöid ideekonkursile oodatakse 29. märtsini. Ideekonkursi tingimused ja vajalikud taustamaterjalid on kättesaadavad aadressil http://bit.ly/ptnv. Lisainfot Peatänava visiooni kohta leiab ka Peatänava kodulehelt.
Võistlus korraldatakse koostööna Eesti Arhitektide Liidu kureeritava EV 100 arhitektuuriprogrammi «Hea avalik ruum» ja Tallinna linna ning Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatava Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektiga. Võistlustööst juhindutakse Peatänava ala edasisel projekteerimisel ja ehitamisel. Tallinna Peatänava avaliku ruumi lahendus või osa sellest on kavas välja ehitada EV 100 programmis Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Tallinna linna vahenditega hiljemalt aastaks 2020. Peatänava projekti toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ühtekuuluvusfond, Tallinna linn, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit, AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus ja mitmed teised kohalikud ettevõtted.