Ilvesejahi hooaja esimesel kuul kütiti Eestis kaks ilvest

Ühe ilvese küttisid Jõgevamaa ja teise Lääne-Virumaa jahimehed, selgub keskkonnaameti statistikast. Mõlema maakonna kütid tohivad detsembri algusest veebruari lõpuni kestval hooajal lasta kummaski maakonnas veel kaks ilvest.

Ilveseid tohib tänavusel hooajal küttida veel Harju-, Ida-Viru-, Põlva-, Pärnu- ja Raplamaal vastavalt kolm, kaks, kaks, kolm ja kaks looma. Ülejäänud maakondade kütid esialgsetel andmetel ilvest küttida ei saa.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on ilvese puhul enam tegemist arvukuse reguleerimisega, et kaitsta taastuvat metskitsepopulatsiooni. «Ilvese puhul pakkusid teadlased limiidiks kaks varianti - 0 ja 20. 18 on seega maksimumi lähedal,» sõnas Korts. «Kindlasti annab saabuv lumekate täpsema ülevaate ilvese tegelikust arvukusest ja võimaldab kaaluda lisaküttimismahu määramist.»

Keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil on BNS-ile öelnud, et ilvese populatsiooni seisund on paranemas, kuid see pole ikka hea. KAURi prognoosi kohaselt elab Eestis praegu kuni 75 ilvese pesakonda.

KAURi ettepaneku kohaselt peaks tavapärasest praktikast, kus ilvese limiit antakse ühes osas, tänavu erandi tegema Läänemaa Vormsi jahipiirkonnale. Vormsi saar on enamuse ajast ilvese jaoks mandrist isoleeritud, samas on saar kordades väikesem, kui ühe ilvese koduterritoorium Mandri-Eestis.

Mullu kütiti saarel erandkorras kaks ilvest, neist üks täiskasvanud poeginud emasloom. Lisaks sellele viidi saarelt üks alla aastane isend Poola. Kuna praeguseks ei ole piisavalt teavet, milline on ilvese olukord saarel, peaks küttimise vajaduse ja mahu otsuse tegema asjaolude selgudes.

Mullu ei tohtinud Eestis tavakorras ilveseid küttida.