Kupcel on ilmselt õigus loobuda kõigist hüvedest, kuid politsei kaitse jääb

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Ebe Sarapuu selgitas, et presidendi abikaasaga seotud hüvesid reguleeriv vabariigi presidendi ametihüve seadus ei näe ette kohustust määrata presidendi abikaasale täiendavaid hüvesid. «Kuna seaduses on sätestatud «on õigus», siis on võimalik neid presidendi abikaasa taotluse alusel kas määrata või mitte määrata,» põhjendas ta.

Esileedi ametihüved reguleeriti Eestis esimest korda 2006. aastal, kui vabariigi presidendi ametihüve seadusesse lisati paragrahv 8 (1). Muudatuse tolleaegseks põhjenduseks oli, et presidendi abikaasa roll eeldab suurel määral loobumist oma varasemast tegevusest ning presidendi kõrval olemist nii visiitide kui ka vastuvõttude ajal. «Sellega kaasnevad märkimisväärsed kulutused, mille katmist riigi poolt õigusaktid sel hetkel ei reguleerinud,» ütles Sarapuu.

Puudujäägi kõrvaldamiseks nähti presidendi abikaasale ette ametivolituste kehtivuse ajal sekretär, ametiauto ning esinduskulud, mis moodustasid igakuiselt presidendi palgast 30 protsendi suuruse summa.

«Kui me meenutame, mis juhtus sel aastal, siis see annab ka vastuse sellele, miks tol ajal presidendi abikaasa ametihüvedega tegelema hakati. Me lahendasime siis ühte probleemi, aga nüüd on see võtnud hoopis uue konteksti,» rääkis üks seadusemuudatuse algatajatest ja tollane Reformierakonna fraktsiooni esimees Maret Maripuu. 

Maripuu viitas endise presidendi Lennart Meri surmale ja leseks jäänud Helle Merile. Ta meenutas, et enne seda ei olnud presidendi abikaasat seaduses kuidagi reguleeritud. «See oli kolme fraktsiooni ühisalgatus ja kui seadus vastu võeti, ei olnud seal ka minu mäletamist mööda opositsiooni vastuväiteid. Olime selles täielikult üksmeelel,» lisas ta.

Pärast ametiaega on hüved seaduses kohustuslikud

Veel sätestati seaduses, et sama paragrahvi lõike 2 alusel makstakse pärast presidendi ametivolituste lõppemist presidendi abikaasale edasi iga kuu tasu, mille suurus moodustab 20 protsenti presidendi ametipalgast kuni abikaasa surmani. Ehk praegusel juhul 1040 eurot presidendi 5200-eurosest ametipalgast.

Eelnõu seletuskirjas märgiti, et see regulatsioon põhineb tõdemusel, et suure tõenäosusega on president oma abikaasa ülalpidajaks pärast presidendi ametivolituste lõppemist. Olles olnud tööturult eemal viis aastat või isegi kümme aastat, on tööturule sisenemine väga raske. Olukorda komplitseerivad veel asjaolud, et senises praktikas on presidendi abikaasad olnud naissoost ning üle 50 aasta vanad. Sellises sotsiaalses grupis on töötuse määr üks kõrgemaid, seisis tolleaegses seletuskirjas.

«Kõnesolev lõige erineb lõikest 1 selle poolest, et näeb ette kohustuse maksta presidendi abikaasale igakuist esindustasu – siin ei ole võimalik valida, kas maksta või mitte,» märkis Sarapuu.

Õigusekspert leidis oma analüüsis, et kui vaadata sätet koosmõjus lõikega 1 ning lähtuda seadusandja eesmärgist (hüve saab see, kes on olnud tööturult pikalt eemal), võib asuda ka seisukohale, et kui lõike 1 alusel esindustasu ei ole makstud, siis ei ole kohustust ka pärast presidendi ametivolituste lõppemist abikaasale esindustasu maksta.

«Täiendavalt märgime, et seaduse kohaselt saab hüvesid üksnes presidendi abikaasa ja seda kuni abikaasa surmani,» lisas Sarapuu.

Presidendi surma korral makstakse igale presidendi töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni, mille suurus on pool presidendi ametipensionist. Erinevalt ülejäänud pereliikmetest ei saa lesk toitjakaotuspensioni pensionikindlustuse seaduse alusel, vaid igal juhul, kui ta oli presidendi abikaasa presidendi ametivolituste ajal.

Presidendi ametihüve seaduses ei ole märgitud midagi selle kohta, mis saab siis, kui president ametivolituste ajal või pärast seda kaasast lahutab. Varem on presidendi kantselei avaldanud, et lahutuse jõustumise järel ei laiene Toomas Hendrik Ilvese eelmisele kaasale Evelin Ilvesele enam seaduses sätestatud presidendi abikaasaga seotud hüved. 

Seadusandja ei ole Sarapuu sõnul sätestanud presidendi abikaasa esindusülesannete kirjeldust. «Nii nagu on erinevad presidendid, on erinevad ka nende abikaasad, kellest igaüks sisustab enda esindusülesanded riigipea abikaasana lähtudes enda varasemast erialasest tegevusest, huvialast jms,» lisas ta.

Pärast ametivolituste lõppemist hakatakse presidendile maksma ametipensioni, mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalga määrast ehk praegusel juhul 3900 eurot.

Kupce turvamisel kaasatakse Läti kolleegid

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Tuuli Härson kinnitas, et politsei ülesandeks on vabariigi presidendi ja tema pereliikmete kaitse. «See tähendab, et ka presidendi abikaasa kuulub kaitstavate isikute sekka,» märkis ta.

Kaitse tagamine ei tähenda Härsoni sõnul automaatselt ööpäevaringset mehitatud ihukaitset. «Kaitse tagamise taktika otsustatakse iga pereliikme puhul eraldi ning vastavalt ohuhinnangule. Kindlasti teeb politsei vajadusel koostööd ka Läti kolleegidega,» ütles ta.