Kaitsepolitsei leidis Tallinna linna piirilt kiirgusohtliku tseesiumikonteineri

Ligi 85-kilogrammine tööstuses kasutatav suure aktiivsusega kiirgusallika varjestuskonteiner sisaldas radioaktiivset isotoopi tseesium (Cs-137), teatas kaitsepolitsei.

Konteinerit ei ole veel avatud, kuid kaitsepolitsei eeldab, et seal on sees tseesiumit mõnisada grammi. Enamiku 85-kilogrammisest leiust moodustab konteineri kaal.

Tseesiumi kiirgus ümbritsevale keskkonnale ega inimestele otsest ohtu ei kujutanud. Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo viis läbi kiirgustaseme mõõtmise ning konteiner toimetati seejärel turvaliselt Paldiski radioaktiivsete jäätmete hoidlasse.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul tuvastasid kiirgusosakonna eksperdid, et leitud ese sisaldas tõepoolest radioaktiivset allikat. «Tegemist oli tööstuses kasutatava nivooanduriga, mis koosneb suhteliselt massiivsest varjestusena toimivast raudkorpusest ja selle sisse paigutatud kinnisest teraskapslist. Kapsli sees asub omakorda radioaktiivne aine, milleks antud juhul oli tseesium 137,» ütles ta Postimehele.

Ader kinnitas, et varjestatud allikas ei ole inimestele ohtlik. «Kui korpuse seest eemaldada tseesiumiga täidetud kapsel, siis on see ohtlik eelkõige kapsli eemaldajale,» selgitas ta ja lisas, et praeguse leiu radioaktiivsus oli ligikaudu tuhat korda väiksem kui 1994. aastal ühe inimohvriga lõppenud Tammiku juhtumi korral, mille käigus sattus metalli varastada püüdnud inimeste kätte samuti tseesiumit sisaldanud kapsel.

Konteineri ja selle sisu päritolu tuvastamiseks alustas kaitsepolitseiamet kriminaalmenetlust ebaseadusliku kiirgustegevuse paragrahvi järgi, mis näeb kohtus süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni seitsmeaastase vangistuse. Menetlust juhib riigiprokuratuur.

Selle, kust on konkreetne kiirgusallikas pärit ja kui kaua võis see olla maa sisse peidetud, selgub menetluse käigus. Seni on teada, et leitud konteiner ei ole kunagi Eestis seaduslikus käibes olnud.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ütles Postimehele, et menetlustoimingud praegu käivad. Kedagi kahtlustatavana üle kuulatud ei ole.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Agnes Suurmets-Ots ütles Postimehele, et menetluse huvides ei saa konteineri täpset leiukohta avalikustada. «Leidmise koha kohta võib öelda nii palju, et see oli maastikul,» ütles Suurmets-Ots.

Kaitsepolitsei ei täpsusta, millisele infole tuginedes radioaktiivne konteiner leiti. «Me saame öelda vaid nii palju, et see ei olnud juhuslik leid,» sõnas Suurmets-Ots.

Ta märkis, et leitud tseesium on väga ohtlik aine, kuid kuna see asus spetsiaalses konteineris, siis ainet sealt keskkonda ei sattunud.

Kaitsepolitsei ei kommenteeri praegu, kui kaua võis ohtlik aine Tallinna piiril maa sees olla. «See oli olnud seal juba mõnda aega. Kas kiirgusallikas võis olla maa sees juba nõukogude ajast, ei saa me kommenteerida. Selle selgitab välja uurimine,» rääkis kaitsepolitsei pressiesindaja.

Tema sõnul ei ole praeguseks keegi sündmusega seoses kuriteokahtlustust saanud. Kuidas radioaktiivne aine Tallinna piirile sattus, selgitab uurimine.

Tegemist on esmakordse taolise ebaseadusliku kiirgusallika leidmisega Eesti iseseisvuse taastamise järel.

«2004. aastal leiti üks tühi konteiner, millel oli ka üsna kõrge radiatsioonitase, aga seal ei olnud radioaktiivset ainet enam sees. Selles mõttes on eelmise nädala leid esmakordne,» ütles Suurmets-Ots.

Tseesium on väga reaktsioonivõimeline, väga pehme ja enamasti kuldse värviga. Looduses on tseesium väga puhtas vormis üliharuldane, ülipuhtas vormis on tseesium hõbedaselt läikiv metall.

Tseesiumi radioaktiivne isotoop Cs-137 on tuumalõhestumise produkt. Cs-137 paiskus 26. aprillil 1986 Tšernobõli katastroofi tulemusena suures koguses keskkonda.