Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Suri Enno Selirand

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Usaldustelefoni rajaja Enno Selirand.
Usaldustelefoni rajaja Enno Selirand. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeval suri 65-aastasena psühholoogilise abitelefoni Usaldustelefon rajaja ning paljude ärkamisaja ürituste lavastaja ja korraldustoimkonna juht Enno Selirand.

Lisaks hingeabile oli Selirand selliste taasiseseisvumisaja ürituste nagu «Eestimaa Laul» 1988, «Vabaduse Laul» 1991 ja väliseestlastele mõeldud „Eesti Noortepäevade“ korraldaja, märkis Seliranna surmast teatanud MTÜ Hingeabi Assotsiatsioon USALDUS.

Enno Selirand sündis 8. oktoobril 1950. aastal Tallinnas ning õppis lühiajaliselt Lavakunstikateedri legendaarses 7. lennus. Esimese kõrgharidusliku eriala sai ta Tallinna Pedagoogika Ülikoolis näitejuhina, hiljem omandas teise eriala Tartu ülikoolis psühholoogina.

Oma elutööna käivitas Selirand Eesti taasiseseisvumise ajal psühholoogilise abitelefoni, mis pakkus inimestele tuge nii isiklike raskuste kui ka poliitilise ebakindluse hetkedel. Tema aktiivsest rollist ärkamisaegsete ürituste korraldaja ning lavastajana on temalt ilmunud ka raamat «Eestimaa Laul 1988».

Usaldustelefoni ja operatiivse kriisiabi vajalikkus sai eriti ilmseks ja aktuaalseks 1994. aastal parvlaev «Estonia» katastroofi ajal, kui esmakordselt oli vaja spetsiifilist toetust suurtele inimhulkadele. Enno juhtimisel läksid telforid sadamasse ja nõustasid sinna kogunenud inimesi vahetult kohapeal.

Enno karismaatilise isiksuse ümber koondunud entusiastide meeskonnatööna kasvas 2000. aastal Tallinnas tööd alustanud usaldustelefon üleriigiliseks vältimatu psühholoogilise abi telefoniteenuseks, mis töötab tänase päevani eesti ja vene keeles lühinumbritel 126 ja 127.

Enno oli suure empaatiaga inimene ja hingedoonoriks paljudele abivajajatele nii usaldustelefoni liinil kui ka igapäevaelus. Loomult oli ta tundliku sotsiaalse närviga natuur ja isiklikus plaanis emotsionaalselt väga haavatav. Paraku oli ta just nende omaduste tõttu eriti vastuvõtlik sotsiaalse ebaõigluse ja ülekohtu destruktiivsetele mõjudele, mis puudutasid ka Ennot ennast ja kogu tema elutööd, märgib MTÜ Hingeabi Assotsiatsioon.

Enno Seliranda jäädakse mäletama osavõtliku, algatusvõimelise ja heasoovliku inimesena ning Hingeabi Assotsiatsioon lubab tema elutööd jätkata.

Enno Seliranna ärasaatmine toimub 21. detsembril kell 17 Jaani kirikus Tallinnas.

Tagasi üles