Päevatoimetaja:
Marek Kuul
(+372) 507 3066
Saada vihje

Kaitseväe juhataja avas mälestusbüsti Briti admiralile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Meribel Sinikalda
Copy

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras avas Tallinna vanalinnas Šoti klubi hoovis eestlasi Vabadussõjas toetanud Ühendkuningriigi eskaadri ülema admiral Sir Edwin Alexander-Sinclairi mälestusbüsti. 

«Mul on hea meel seista siin ja avada mälestusmärk väärikale mereväelasele ja ohvitserile,» ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras büsti avamistseremoonial. Terrase sõnul aitas peale Eestisse saabunud kergeristlejate eskaadri toodud relvastuse Vabadussõda võita Ühendkuningriigi admirali initsiatiivikus Briti mereväelaste juhtimisel. «Ta oli esimene, kes seadis suuna laevastikule, kellele väga selget käsku polnud antud,» sõnas Terras.

Büsti avamisele eelnes traditsiooniline mälestustseremoonia kaitseväe kalmistul, millega meenutati Vabadussõjas langenud Briti meremehi. Langenute auks asetasid pärjad teiste hulgas kaitseväe juhataja ning Ühendkuningriigi saatkonna, mereväe ja Kaitseliidu meredivisjoni esindajad.

Sir Edwin Alexander-Sinclairi büst on Šoti klubi hoovis paikneval büstide alleel järjestuses kolmas. Esimene büst paigaldati 1993. aastal asutatud Šoti klubi eestvedamisel 2005. aastal Robert Burnsile ja teine 2011. aastal Sir Sean Conneryle. Büstide rajamist rahastatakse valdavalt klubiliikmete annetustest. Admiral Sinclairi büsti püstitamist toetasid lisaks Šoti klubile kaitsevägi, Ühendkuningriigi saatkond ning Laevastiku ohvitseride klubi.

12. detsembril 1918. aastal saabus Tallinna Ühendkuningriigi sõjalaevastik. Briti kergeristlejate eskaader admiral Edwin Alexander-Sinclairi juhtimisel tõi kaasa hulgaliselt relvi, laskemoona ja muud varustust ning tagas Vabadussõja ajal Tallinnale julgeoleku merelt. Briti sõjalaevastiku saabumine Tallinna avaldas olulist mõju Vabadussõja käigule.

Tagasi üles