Õiguskomisjon ei nõustunud allikakaitse eelnõud rohkem muutma

Õiguskomisjoni reformierakondlasest liige Robert Antropov ütles BNS-ile, et komisjon ei saanud aktsepteerida ajalehtede liidu ettepanekut, mille kohaselt tulnuks au teotamise ja valeandmete esitamise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta peale õigusrikkuja varalise seisu ka õigusrikkumisega saadud tulu ning määrata hüvitise ülempiiriks eraisiku puhul 1000 ja juriidilisel isikul 10 000 eurot.

Antropov märkis komisjoni seisukohta põhjendades, et ka kehtivas võlaõigusseaduses on olemas säte, mis võimaldab kohtunikul rikkumisega saadud tulu suurust hüvitise määramisel arvestada. Hüvitise ülempiiri kehtestamist ei toetanud komisjon tema sõnul aga seetõttu, et see poleks Eesti õigustavaga kooskõlas.

«Nii kaua, kui Eestis mõistab õigust kohus, pole mingit põhjust arvata, et kohus hakkaks meediaettevõtetele liiga tegema ja määrama nii suuri hüvitisi, mis võiks viia nad pankrotti. Usun, et kellelegi siinkohal liiga ei tehta,» lausus ta ja avaldas lootust, et komisjoni ja justiitsministeeriumi selgitused olid liidule arusaadavad ja edasisteks pingeteks pole alust.

Ajalehtede liidu tegevdirektor, ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar rääkis Postimees.ee´le, et liit on õiguskomisjoni otsuses nördinud, kuna võlaõigusseadust puudutavates küsimustes ei võetud nende ettepanekuid absoluutselt arvesse. Raudsaare sõnul kardab ajalehtede liit, et tulevikus võidakse väljaandeid poliitilistel põhjustel pankrotti ajada.

«Minu käest on küsitud, et mida me tahame õieti saavutada. Tunnistan, on olnud juhtumeid, kus ajakirjandus on liiga teinud ja see on kahetsusväärne. Au ja väärikust tuleb kaitsta. Aga meile peab jääma kindlus, et poliitilistel põhjustel ei saaks esitada kahjunõuet, mis väljaande pankrotti ajaks,» selgitas Raudsaar.

Kui riigikogu seaduse järgmisel nädalal vastu võtab, pöördub ajalehtede liit Raudsaare kinnitusel selle välja kuulutamata jätmiseks presidendi poole.