/nginx/o/2015/09/05/4455133t1h3046.jpg)
Õiguskantsleri poole pöördus vesiveski omanik, kellelt keskkonnaamet nõuab kalade läbipääsude ehitamist, muinsuskaitseamet aga keelab seda.
Riik sunnib vesiveski omanikku seadust rikkuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsleri poole pöördus Hellenurme vesiveski omanik. Kultuurilooliselt väärtuslik enam kui sajandivanune veski on kinnismälestis ning kasutab Elva jõele juba 18. saj lõpus rajatud paisjärve vett.
Keskkonnaamet nõuab veski omanikult kaladele läbipääsude ehitamist. Muinsuskaitseamet seda aga ei luba, sest kalapääsla rajamine rikuks toimiva ajaloolise vesiveski ega sobiks miljöösse.
Seadus erandivõimalust ei jäta: sõltumata olukorrast ja tekkivatest kahjudest tuleb kalapääsud ehitada. Kinnismälestist samas rikkuda ei tohi, teatas õiguskantsler.
«Vesiveski omanik on seega olukorras, kus õiguspäraselt käituda ei ole võimalik. Võimalik on üksnes seadust rikkuda, valida on veeseaduse paragrahvi 17 lõike 4 ja muinsuskaitseseaduse paragrahvi 5 rikkumise vahel,» kirjutas õiguskantsler Ülle Madise riigikogule.«Riik ei tohi inimest sellisesse olukorda panna», lisas ta.
Hellenurme vesiveski omanik ei ole ainus, kes vastuoluliste ja liialt jäikade seaduste tõttu kannatab, teatas õiguskantsler, kes tegi riigikogule ettepaneku muuta veeseadust nii, et see annaks keskkonnaametile senisest enam otsustusruumi.