Kohus ei vabastanud Pae pommimeest vanglast

Kohus leidis, et Ringmaa vabastamine viis aastat enne karistusaja lõppu pole praegu põhjendatud.

Viimati arutas kohus Ringmaa ennetähtaegset vabastamist tunamullu suve hakul ning leidis, et mees peab vanglas edasi olema. Toona soovis mees vabanedes minna elama Lääne-Virumaale. Vabanemisjärgne kindel töökoht tal siis puudus, kuid Ringmaal on võimalik saada vanaduspensioni ning toona oli lubanud toetada ka endine abikaasa. Ringmaa vangistusaeg lõpeb 2020. aasta novembris.

Ringmaa süüdimõistmine ja talle määratud pikk vangistus jõustus lõplikult 2010. aasta 11. veebruaril, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Tallinna ringkonnakohus jättis 2009. aasta 27. novembril avaldatud otsusega muutmata Harju maakohtu varasema lahendi, mille järgi jäi Ringmaa süüdi vaid kahe plahvatuse korraldamise katses. Ringkonnakohus jättis rahuldamata nii Ringmaa ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simoni kui ka toonase riigiprokuröri Margus Kurmi apellatsioonkaebused. Simon taotles Ringmaa täielikult õigeks mõistmist nagu ka Ringmaa ise, Kurm aga Ringmaa süüditunnistamist kõigis plahvatuse episoodides alates 2003. aastast.

2009. aasta 23. märtsil mõistis Harju maakohus Ringmaa plahvatustega seitsme inimese mõrvamises ja kuue inimese vigastamises tema süü tõendamatuse tõttu õigeks, kuid määras talle 15-aastase vangistuse kahe lõhkemata jäänud lõhkeseadeldise paigaldamise ning pensioniametilt pensioni väljapetmise eest.

Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, riigi kasuks sundraha 10 875 krooni ja kaitsja tasu 10 000 krooni. Kohus jättis rahuldamata Ringmaa vastu esitatud kokku 6 661 382 krooni suurused tsiviilhagid.

Kohus pidas Ringmaa süüd tõendatuks 2001. aasta 11. aprillil Tallinnas Punane tänav 15 asuva klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldise paigaldamises ning 2003. aasta 19. novembril Tallinnas Pae tänav 23 maja esimese korruse trepikotta lõhkeseadeldise toimetamises. Ringmaa tahtest sõltumata need pommid ei plahvatanud.

Ülejäänud kuriteoepisoodides mõistis kohus Ringmaa tema süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Kohus märkis, et asitõendi vaatluse, kui menetlustoimingu eesmärk oli aastatel 1998-1999 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi kehtimise ajal ning ka praegu, et kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavat asitõendina käsitletavat eset või ainet tuleb piisava üksikasjalikkusega kirjeldada, fotografeerida ning võtta tarvitusele meetmeid asitõendina käsitletavate esemete säilimiseks.

Kohus leidis, et süüdistuse episoodides asitõenditeks tunnistatud esemete leidmine sündmuskohalt ei olnud piisavalt täpselt fikseeritud ning nende sattumine kriminaalasja materjalide juurde ei olnud arusaadav ja jälgitav.

«Olukorras, kus uurija poolt kohtuliku uurimise käigus antud selgitustest selgus, et asitõendite vaatlusprotokoll ja asitõendiks tunnistamise määrus olid tegelikult koostatud mitu aastat pärast kuriteosündmust, ei saa selliste tõendite põhjal teha järeldusi Ringmaa seotuse kohta nende kuritegudega ning Ringmaa tuleb neis episoodides temale esitatud süüdistuses õigeks mõista,» märkis kohus.

Kohus leidis ka, et kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist, et Ringmaa on need kuriteod toime pannud, siis tuleb ka nende episoodidega seoses esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata.

Süüdistuse kohaselt korraldas Ringmaa aastatel 1998–2005 kokku 11 plahvatust, milles hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest ning varalist kahju tekitasid plahvatused üle 6,6 miljoni krooni. Kaks plahvatust jäid katse staadiumisse, kuna lõhkeseadeldis ei plahvatanud.

Samuti esitas Ringmaa pensioniametile valeandmeid sisaldava tööraamatu, mille alusel maksti talle 2001. aasta maist kuni 2005. aasta novembrini alusetult vanaduspensioni kokku 20 255 krooni.

Ringmaa karistusaega hakatakse arvestama tema vahistamisest 2005. aasta 11. novembril.