Kalle Muuli peab hüvitama Üllar Talvistele kohtukuludena üle 15 000 euro

Koos kohtu otsusega väljamõistetud 5000-eurose hüvitisega peab Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Muuli tasuma Talvistele üle 20 000 euro.

Harju maakohus rahuldas tänavu mais osaliselt Talviste esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis Muulilt tema kasuks menetluskuludena välja 15 418 eurot ja 67 senti.

Talviste soovis saada kohtukulude hüvitamiseks veelgi suuremat summat – 17 412 eurot, kuid kohus leidis, et nii suur summa ei ole põhjendatud. Talviste märkis oma avalduses, et kohtuasja raames osutati talle õigusabi 85 tunni ja 48 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot.

Maakohus märkis oma otsuses, et õigusabi tunnihind 180 eurot on keskmisest oluliselt kõrgem, kuna tavapärane keskmine õigusabi tunnihind on 147 eurot ja 49 senti. Maakohus möönis, et kohtuvaidlus oli tavapärasest keerukam, kuna see nõudis aastatetaguste sündmuste taastamist ning mõistis sellest lähtudes Muulilt Talviste kasuks välja kohtukulude hüvitise, mille õigusabi tunnihinnaks on arvestatud 160 eurot.

Kalle Muuli leidis, et Üllar Talviste kasuks kohtukulude hüvitiseks välja mõistetud õigusabi maht ei ole põhjendatud. Muuli leidis kohtule esitatud vastuväites, et põhjendatud menetluskuludeks ei saa lugeda rohkem kui 11 117 eurot ja 30 senti.

Maakohus jättis Muuli vastuväited arvestamata ja mõistis talt Talvisele kohtukulude hüvitamiseks välja 15 418 eurot ja 67 senti.

Muuli kaebas otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse, kes jättis tema määruskaebuse 7. septembril täielikult rahuldamata. Muuli kaebas otsuse edasi riigikohtusse, kes otsustas 24. novembril tema määruskaebust mitte menetleda. Sellega jäi lõplikult jõusse Harju maakohtu määrus Talvistele kohtukulude hüvitamiseks.

Kohtukulude hüvitamise vaidlus puudutas Talviste esitatud hagi Muuli raamatus «Isamaa tagatuba» ilmunud väite peale, millest võis Talviste hinnangul välja lugeda, nagu üritanuks ta pettust. See kohtuvaidlus sai lõpliku lahenduse riigikohtu otsusega tänavu 13. aprillil. Kohus otsustas, et Muuli peab tasuma Talvistele raamatus ilmunud väite ees mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 eurot, avaldama Eesti Ekspressis oma väited ümber lükkava teate ning kandma menetluskulud.

2002. aastal käisid Eesti Vabariigi ja Iisraeli relvatehase IMI vahel läbirääkimised selle üle, mis summas peab tehas maksma Eestile tagasi intresse, mida Eesti 1990. aastate alguses sõlmitud relvatellimuse eest üleliia tasunud oli. Muuli kirjutas oma raamatus «Isamaa tagatuba», et Talviste kohtus 2002. aasta suvel kaitseministeeriumi advokaadina Radissoni hotellis IMI esindajatega.

Vaidlus käis selle ümber, kas Kalle Muuli raamatust võib aru saada nagu Talviste üritanuks läbi viia pettust ja saada sellest tulu. Talviste luges selle välja järgmisest lõigust:

2002. aasta juuni lõpus istusid Tallinnas Radissoni SAS hotellis nõupidamise laua taha neli IMI esindajat. Nende vastas võtsid koha sisse advokaadid Beevor ja Talviste. Ootamatult soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma kliendil Sven Mikseril sõlmida IMIga kokkulepe summas 600 000 dollarit pluss 50 000 seni kantud kulusid. Kokku 650 000 dollarit. IMI finantsdirektor Michael Biran oli kokkuleppe juba alla kirjutanud. Oleks piisanud Sven Mikseri allkirjast ja Eesti riik oleks kaotanud 1,1 miljonit sellest 1,75 miljonist dollarist, mis Londoni arbitraaž 2003 lõpus Eesti kasuks välja mõistis. Mikser ei läinud liimile. Ta ei kirjutanud kokkuleppele alla. Noore ministrina ei näinud Mikser pettust ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada. Kelle vahel oleksid pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, pole vist raske oletada.

Teksti hinnanud eksperdid jõudsid erinevatele seisukohtadele. Üks neist ekspertidest oli Tartu ülikoolis ajakirjanduse õppejõuna tegutsev Priit Pullerits, kes leidis, et tekst on mõtteline tervik ning lauseid tuleb vaadata kogu peatüki kontekstis.

Kogu peatüki põhjal tuleb Pulleritsu hinnangul välja, et kaitseministeeriumi alttõmbajaks ja raha väljapetjaks oli IMI, siis ei ole võimalik Muuli kirjutatust nii aru saada, nagu oleks pettuses osalejaks Talviste, kes oli ju kaitseministeeriumi palgatud advokaat.

Tallinna ülikooli rakenduslingvistika professor, tekstianalüüsi ainete lektor ja õiguskeele- ja tõlgenduse ainete lektor Krista Kerge seda seisukohta ei jaganud. Tema hinnangul võis tekstist aru saada justkui oleks Talviste üks neist, kes pettusest kasu saaks.