/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Kalamajas asuva Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) arengus võib lõpuks toimuda kauaoodatud hüpe, sest nüüd on keskusel lootust saada oma krundile hoonestusõigus ja ehitada sinna õppetöökoda.
Kalamaja renoveerimiskeskus saab lõpuks oma töökoja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu tegutseb SRIK kümmekond aastat tagasi restaureeritud majas Väike-Patarei tänaval rendilepingu alusel. SRIK-i juhataja Tarmo A. Elvisto sõnul jääb sellest aga toetuste taotlemisel väheks.
«Ainult rendilepingu alusel eurotoetusi ei saa. Keskkonnainvesteeringute Keskus lükkaski meie taotluse tagasi just sel põhjusel, et rendileping ei anna investeeringule järjepidevuskindlust. Selleks, et toetusi saada, on kindlasti vaja hoonestusõigust,» lausus Elvisto.
Ta selgitas, et kui maja kümme aastat tagasi Rootsi riigi toel restaureeriti, siis planeeriti säästva renoveerimise õppetöökoda maja hoovile. Tänaseks on kõik paberid korras, isegi detailplaneering olemas ning ehituse algust takistab vaid hoonestusõiguse puudumine.
Töökoja puudumine on aga tõsiseks takistuseks SRIK-i edasisele arengule. Keskus korraldab regulaarselt koolitusi, kuid praegu saab jagada peamiselt teoreetilisi teadmisi, sest tegeliku töö jaoks majas kohta pole. Oma tegutsemisaja jooksul on töökoja ruume üüritud viies erinevas kohas, kuid keskusest ja koos sellega õigest miljööst eemal kipuvad tulemused kesiseks jääma.
Rasketest aegadest hoolimata või just sellepärast on paar korda nädalas SRIK-is toimuvad tubased koolitused nii populaarsed, et osa soovijaid tuleb lihtsalt tagasi saata.
Istuma veel mahuks, aga et iga osavõtja ise oma kätega midagi teha saaks, selleks enam ruumi ei jätku.
Eelmisel nädalal tekkis aga uus lootus oma töökoja saamiseks, sest abilinnapea Eha Võrk kuulas keskuse esindajate argumendid ära ja lubas hoonestusõiguse saamisel aidata. Elvisto sõnul võib hoonestusõiguse olemasolu korral loota töökoja ehitamiseks raha nii KIK-ilt kui EAS-ilt. Pealegi tahab keskus oma nime õigustada ning ehitada töökojahoone säästlikult, taaskasutuseks mõeldud materjalidest. Rohkem kui ühe maja jagu lammutustöödelt kõrvaldatud seinapalke ja laudu on keskuse hoovil juba praegu uut elu ootamas.
Uues töökojas tahab Elvisto jõudumööda täita seda tühimikku, mis praegu restauraatorite koolituses on. «Need, kes tulevad kutsekoolist, on saanud algteadmised praktilise töö kohta. Kõrgkoolides aga antakse peamiselt teooriat mõisaarhitektuuri ja muu sellise kohta. Sellist lüli, kus inimesed saaksid reaalseid oskusi, ei ole. Me oleme püüdnud seda rolli täita, aga seda on väga raske teha, kui ei ole oma töökoda,» rääkis Elvisto.