Keda toetaks katuseraha vastu sõdiv Vabaerakond?

«Esmalt ei pea Vabaerakond põhimõtteliselt õigeks Eestis välja kujunenud nn katuserahade jagamise süsteemi, kus riigikogu liikmed paigutavad riigieelarve kolmanda lugemise eel raha erinevatesse meelisobjektidesse investeerimiseks. Kujunenud moel meenutab selline tegevus meile altkäemaksu, mis saadakse iseenda ja oma mandaadi müümise eest valitsuse kummitempliks. Seega Vabaerakond ei ole teinud eraldi katuseraha taotlusi, vaid on teinud muudatusettepanekud riigieelarvele,» selgitas Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas.

Ta lisas, et Vabaerakonna ettepanekud on kahte laadi - ühed on suuremahulised, mille koha pealt Vabaerakonna arvates on vaja riigieelarvet parandada. «Need on näiteks teadus-arendus tegevus, ka doktoranditoetuse tõstmine 422 eurolt 522 eurole kuus, põllumajandustoetused ning fraktsiooni jaoks on tähtis ka riigikogu lubaduse täitmine - EMTA saali valmisehitamine.»

Teised on väiksemad.

«Igal saadikul ei ole oma eraldi ettepanekut. Ettepanekud on tehtud nii, et need ühendused, kes on fraktsiooni poole pöördunud, on kaalutult saanud fraktsiooni toe. Kõik need ettepanekud on olulised, summasid ei ole klapitatud nii, et saada kokku täpselt 250 000. Leiame, et kõik väärivad toetust,» lisas Ammas.

FRAKTSIOONI ETTEPANEKUD (väiksemad)

Päästeliit ja abipolitseinikud (investeeringud varustusse ja tehnikasse) 50 000

Eesti Külaliikumine kodukant 35 000

SA Hiite Maja (looduslike pühapaikade kaardistamine) 10 000

MTÜ 65B (vanemaealiste õpe) 10 000

Maarja Küla (uue maja ehituse omafinantseering) 30 000

Põhja-Eesti Pimedate Ühing (rekonstrueerimine) 40 000

Eesti Vähiliit (diagnostikamasin) 30 000

Kaitseliidu Alutaguse Narva malevkond (riigikaitseõpetuse klasside sisustamine) 25 000

Haapsalu Toomkirik (helivõimendus) 20 000

MTÜ Loodusajakiri (Ajakirja Horisondi tegevuse toetamine) 70 000