Prokurör nõuab terroristi toetajatele 7 ja 8 aasta pikkust vangistust

Prokurör märkis oma süüdistuskõnes, et Süüria territooriumil relvastatud terroristlikus ühenduses tegutsev Ivan Sazanakov (uue nimega Abdurrahman Azan – toim) on Harju maakohtu poolt kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Sazanakov sõitis kaitsepolitsei andmetel Süüriasse 2013. aastal, kus liitus väidetavalt nn Islamiriigiga. Kahtluste järgi pettus Saznakov Islamiriigis ja ühines Süürias hiljem Al-Qaeda haruga Al-Nusra.

Vaik tõi välja, et Al-Nusra on mässulistest kõige sõjakam, ühenduse eesmärk on islamistliku kalifaadi kehtestamine ja president Bashar al-Assadi kukutamine. Kuigi terroristlikud organisatsioonid ei pea oma liikmete kohta registreid, pole kahtlustki, et Sazanakov läks Süüriasse, et ühineda ühendusega, mida ÜRO peab terroristlikuks, märkis Vaik.

Prokuröri hinnangul leidis tõendamist, et Ramil Khalilov ja Roman Manko olid teadlikud sellest, kuhu ja mis eesmärgil Sazanakov sõitis. Süüdistatavate teadlikkust Sazanakovi asukohast ja tegevusest tõestavad tema hinnangul ka Sazanakovi saadetud kirjad, kus muu hulgas seisis: «Vend, ma lahkusin ja läksin … (Süüria kohanimi – toim). Ei maksa unustada, vend, milleks ma siia tulin.»

«Me sõitsime siia ühe eesmärgi nimel, et ülistada Allahit ja võidelda kalifaadi nimel ja elada šariaadi järgi,» kirjutas Sazanakov. Lisaks saatis ta fotosid endast ja oma tütrest, kes poseerisid automaatrelvadega.

Süüdistuse järgi oli Khalilovi eesmärk koguda algselt 1000 eurot Sazanakovi toetamiseks, kuid ta sai lõpuks kokku 550 eurot. Selle andis ta Sazanakovile üle 2013. aasta oktoobris, kui reisis Sazanakovi naise Lolita ja nende kahe lapsega Türki Hatay lennujaama, kust liikusid edasi üle piiri Süüriasse.

Pärast Süüriast naasmist saadi kokku veel 200 eurot, millest suurema osa kogus Roman Manko. Khalilov üritas raha Sazanakovile saata Western Unioni rahaülekande kaudu, kuid ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata. Manko oli varem 2013. aasta sügisel andnud Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot.

2014. aastal esitas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile «püha sõja» toetuseks raha. Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis seal kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks. Prokuröri sõnul ta ilmselt sealt raha siiski ei saanud.

Vaigu hinnangul panid Khalilov ja Manko teod toime kavatsetult, seades eesmärgiks Sazanakovi toetamise, teades samal ajal tema tegudest. See tõestab, et Khalilov ja Manko toetasid tahtlikult terrorikuriteo toimepanemist.

Mehed varjasid teadlikult omavahelist suhtlust, näiteks ei usaldatud suhtluskanalina Facebooki, märkis prokurör. Khalilov suhtles Sazanakoviga nn surnud postkasti vahendusel veebilehel mail.ru, kus kirju saadeti samale meiliaadressile.

Kohtuliku uurimise käigus väitis Manko, et tema teadis, et Sazanakov läks Egiptusesse või Türki araabia keelt õppima. Prokuröri arvates üritas Manko Sazanakovilt omavahelises vestluses Egiptuse kohta küsides uurijaid teadlikult eksitada. «Vestlejad on arvestanud õiguskaitseorganite võimaliku huviga ja püüavad neid eksiteele viia,» järeldas Vaik.

Khalilovit süüdistatakse veel lisaks terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi osutas ta Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena. Prokuröri hinnangul väljendab see, et Khalilov oli nii enne kui ka pärast Süürias käiku tihedas kontaktis Sazanakoviga, pidevat sotsiaalset toetust. 

Varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi saadetud videot kommenteerides ütles Vaik, et neid videoläkitusi, mida terroristid erinevate suhtluskanalite kaudu saadavad, on nähtud enne ja neid on liigagi palju. «Kellelgi ei olnud võimalust Sazanakovit küsitleda,» ütles Vaik ja seadis kahtluse alla kaitsjate esitatud tõendi kasutamise. «Ma arvan, et see tõendab seda, et Sazanakov on terroristliku ühenduse liige,» hindas ta videot.

Prokurör rõhutas, et tegemist on väga raskete esimese astme kuritegudega. Vaik sõnas süüdistuskõnes, et olukord nii Euroopas kui ka maailmas kõnelevad väga valusalt terrorismi ohtlikkusest. «Prokuratuuri jaoks on oluline, et Eesti õiguskaitseorganid ei suhtu terrorismi ja selle toetamisse kergekäeliselt,» lausus ta.

Kaitsja seadis kahtluse alla Sazanakovi kuulumise ISISe ridadesse

Roman Manko kaitsja Olavi-Jüri Luik leidis kaitsekõnes, et Mankole esitatud süüdistused on alusetud, tema sõnul puuduvad nii objektiivsed kui ka subjektiivsed kuriteokoosseisu tunnused. «Manko ei teadnud, et Sazanakov viibib Süürias ja tegutseb seal relvastatud terroristlikus organisatsioonis,» rõhutas ta.

«Roman Manko ei ole käinud Lätis eesmärgiga saada rahalisi vahendeid Sazanakovi toetamiseks. Suhtlemine enda tuttavaga, kelle kriminaalsest tegevusest sa ei ole teadlik, ei kuulu kriminaalkoodeksi alla,» lisas Luik ja täpsustas, et Manko ei olnud teadlik ka nn surnud postkastist. Luik palus kohtul Roman Manko õigeks mõista.

Luik seadis kahtluse alla, et Sazanakov üldse Islamiriigi ridadesse kuulub. Advokaadi sõnul puudub kriminaalasjas mis tahes informatsioon, et Sazanakov oleks tahtnud või ühinenud sel ajal terroristliku organisatsiooniga.

Luik võttis kaitsekõne ajal slaididel lahti Süüria kaardi ja näitas, kus asub riigi territooriumil Vaba Süüria Armee, kurdid ja ISIS. Kaitsja selgitas, et Hataya lennujaam asub seal lähedal, kus tulistati hiljuti alla Venemaa sõjalennuk. «Hataya lennujaam ei ole ISISe läheduseski, Hataya lennujaam on ISISest ikka vägav-väga kaugel.»

Luik tõi esile, et kui Sazanakov omavahelistes kirjades Vaba Süüria Armeed paneb pahaks, siis kurdidest ta ei räägi. Kurdid on aga lääneriikide toetatud mässulised. Kaitsja möönis, et kuigi on viiteid, et Sazanakov tõepoolest Süürias võitles, siis pigem kurdide või Vaba Süüria Armee võitlejana, kes on aga läbi USA Eesti liitlased.

Ramil Khalilovi kaitsja, vandeadvokaat Kristi Rande tõi esile, et tema kaitsealune on ligi kaheksa kuud pidanud alusetu süüdistuse eest veetma vangistuses.

Khalilov ei teadnud ega pidanudki Rande sõnul teadma Sazanakovi plaanist minna Süüriasse. Ümber on lükatud kaitsja sõnul ka väide, et ta ostis Sazanakovile lennupiletid. Sazanakov ostis 2013. aasta juulis lennupiletid Türki, 15. juulil palus ta lihtsalt Khalilovi abi nende piletite ümbermuutmiseks.

Rande sõnul ei ole Khalilov kunagi kogunud raha Ivan Sazanakovile eesmärgiga toetada tema kuulumist terroristlikku ühendusse. Khalilov kogus raha kaitsja väitel Lolita Sazanakovi palvel, kes palus tal seda infot mitte levitada. «Khalilov on perekonda ka varem toetanud, andes neile võimaluse elada tema korteris,» tõi ta välja.

Sazanakovid, Ivan ja tema abikaasa Lolita, töötasid Lasnamäel asuvas plasttaarat tootvas Norfolier Balticu tehases, mis aga pankrotistus, mistõttu kaotasid nad mõlemad 2013. aasta kevadel töö.

Rande selgitusel ei ole Khalilov mitte üheski kirjas kiitnud heaks või avaldanud poolehoidu Sazanakovi kirjeldatud tegevusele. Ka ühelegi pildile pole Khalilov reageerinud rõõmuhõiskega. Khalilov ei ole kaitsja sõnul tunnustanud Sazanakovit tema kirjades kirjeldatud sõjategevuse eest.

Khalilov ja Manko end lõppsõnas süüdi ei tunnistanud. Ka kinnitasid mõlemad mehed veelkord, et ei toeta ühtegi terroristlikku organisatsiooni.

«Ma pole kunagi pooldanud terroristlikke ühendusi. Minu tegevus oli suunatud inimeste abistamisele. Kogu mu tegevus polnud kuidagi seotud mingi ühenduse pooldamisega,» kinnitas Khalilov kohtule lõppsõnas.

Khalilov väljendas imestust, miks uurimisasutused pole proovinud ühendust võtta isikuga, keda kahtlustatakse terroristlikus ühenduses olemisega. «Siiamaani ma arvan, et ta on kättesaadav internetikeskkonnas. Ma ei tunnista ennast süüdi ja ma arvan, et pole asjaolusid, mis võimaldaksid mind süüdi mõista,» lausus mees.

Kohus teeb otsuse 29. detsembril.