Kooseluseaduse rakendamise eelnõu läbis esimese lugemise üle noatera

Istungi alguses läbisid kiires tempos esimese lugemise kolm eelnõu, mis olid juba eilse istungi päevakorras, kuid mida tööaja lõppemise tõttu ei jõutud lõpuni arutada. Samuti tänasesse lükkunud kooseluseaduse rakenduseelnõu arutelu algas kella 14.40 ajal ja kestis vaid tund aega.

Kuigi opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme ütles eile õhtul Postimehele, et saadikud soovivad teha rakendamiseelnõu arutelu kooseluseaduse pooldajatele võimalikult raskeks, ei ole nad tänast riigikogu täiskogu istungit kuidagi venitanud.

Algatajate nimel sõna võtnud sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles riigikogus, et 85 seadust muutvat kooseluseaduse rakendusseadust on vaja selleks, et oleks selge, kuidas ja millisel õiguslikul alusel tehakse registritesse kandeid ning millised on sellest õigussuhtest tulenevad mõjud. Tema sõnul on rakendusaktid vajalikud, et elukaaslased saaksid kooselulepingust tulenevatest kohustustest paremini aru ning riik saaks inimeste õigusi eri olukordades paremini kaitsta.

«Samuti on rakendussätted vajalikud kolmandatele isikutele – neile, kes ise ei ole kooselulepingut sõlminud. Näiteks selleks, et näha, kellele kuulub auto või korter ning kas seda üldse saab osta või müüa,» rääkis ta ja lisas, et rakendusaktid peavad tagama nii eri- kui samasoolistele paaridele põhiseadusest tuleneva kaitse, mille vajadusele on viidanud ka õiguskantsler. «Usun, et oleks taas vaja esile tõsta, et siin pole tegemist poliitilise vägikaikaveoga.»

Keskerakonda kuuluv Toomas Vitsut juhtis riigikogus tähelepanu, et algatajate 38 häälest rakendusseaduse vastuvõtmiseks ei piisa. «See nõuab vastuvõtmiseks vähemalt 51 häält ning valitsuse hämamisest on näha, et koalitsiooni seest neid puudujäävaid hääli ei tule,» ütles ta ja lisas, et Keskerakonna fraktsioon seaduse vastuvõtmist ei toeta.

Tema hinnangul on rakendusaktide menetlemine näide sellest, kuidas ei tohiks seadusi riigikogus menetleda. «Omalt poolt püüame küsimuse lahendamisele kaasa aidata ja kaalume Vabaerakonna eelnõu toetamist, kuid ei toeta hääletusel kooseluseaduse rakendusaktide seaduse vastuvõtmist,» kinnitas Vitsut, viidates eile menetlusse antud eelnõule, mis tunnistaks mullu vastu võetud kooseluseaduse kehtetuks, kuid pakuks samal ajal samasoolistele paaridele nende soovide ja vajaduste teostamiseks vajalikud õiguslikud võimalused.

Eelnõu algatajate hulka kuuluvad kõik seitse Vabaerakonna fraktsiooni liiget ning keskerakondlased Kersti Sarapuu, Marika Tuus-Laul ja Peeter Ernits. Lisaks on eraldi eelnõu sisse andnud 12 Keskerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna saadikut, kes soovivad üksnes kooseluseaduse tühistamist.

Nii kooseluseadusele kui selle rakenduseelnõule väljendas riigikogus vastuseisu ka Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Viktoria Ladõnskaja, kelle sõnul leiab enamik erakonna fraktsioonist, et seadust, mida ei pooldanud suurem osa ühiskonnast ning mis ei lahenda ka oma sihtrühma probleeme, pole tarvis. «Halb õigusloome praktika ning määramatus võib tuua mitmeid kohtulahendeid ja kulusid maksumaksjale. Teame, et enamik asju, mida peaks reguleerima kooseluseadus, oli võimalik saavutada ka ilma kooseluseaduseta,» ütles ta ning avaldas arvamust, et kooseluseadus tuleks tühistada.

Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Jüri Adams ütles oma sõnavõtus, et kooseluseaduse rakenduseelnõu 49 lehekülge teksti on valdavalt mittevajalik. «Teiseks, sellisel kujul jõustudes, kui ta üldse mingit positiivset tulemust annab – seda ma ei suudaks praegu hinnata –, siis negatiivseid tulemusi saab muudes Eesti seaduste osades olema väga palju ja esialgsel hinnangul kaaluksid negatiivsed tagajärjed üle positiivsed tagajärjed,» märkis Adams.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juhtiv Martin Helme ütles riigikogus napis sõnavõtus, et erakond ei toeta kooseluseadust ega ka selle rakendamist ning leiab, et tegu on äärmiselt halva poliitilise praktikaga. Seetõttu tegi ta saadikurühma nimel ettepaneku 38 Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadiku algatatud kooseluseaduse rakenduseelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud parlamendis toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 41, selle vastu aga 42 riigikogu liiget.

Peale Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute hääletasid eelnõu tagasilükkamise vastu ehk menetlusse jäämise poolt ka IRLi kuuluv Maire Aunaste ja vabaerakondlane Monika Haukanõmm.

Vastuvõtmiseks vajab kooseluseaduse rakenduseelnõu vähemalt 51 saadiku toetust, sest 85 seaduse hulgas muudetakse ka konstitutsioonilisi seadusi ehk kohtumenetluse seaduseid ja kodakondsuse seadust.

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning IRLi saadikut.