Õpetajate liidu esinaine: noomitused ja käskkirjad kiusajatele mõju ei avalda

Jõemaa sõnul toimuvad vägivallatsemised kooli territooriumil enamasti varjatud kohtades ning seetõttu ei pruugi õpetajad sellest midagi teada.«Käin ise alati koolis silmad lahti ja jälgin õpilaste käitumist, aga avalikult ei ole ma agressiivset käitumist täheldanud, nii et see peab ikkagi toimuma varjatud kohtades,» märkis ta.

Kõige rohkem hämmastab naist, et õpilased ise ei teata juhtumitest, kus nende klassi- või koolikaaslast kiusatakse või pekstakse. «Keegi ju alati teab, sellised asjad ei saa toimuda täiesti varjatult. Kas tõesti noored on nii ükskõiksed või hoiab neid ikkagi tagasi hirm?» arutles Jõemaa.

Tema sõnul saab kiusamine sageli alguse niisama naljatlemisest või kergest nöökimisest, aga ühel hetkel võtab see kriitilise pöörde ning siis hakkab probleem väga kiiresti süvenema. «Seetõttu on varajane märkamine kõige võti,» tõdes õpetaja.

Noomitused ja käskkirjad ei avalda Jõemaa hinnangul kiusajatele enamasti mingit mõju. «Tulemusi annab ainult probleemi üksipulgi lahti harutamine, kusjuures see peab toimuma meeskonnatööna, kuhu on kaasatud nii kiusatavad, kiusajad, õpetajad, kooli juhtkond, psühholoogid ja nõustajad kui ka vanemad,» rääkis Jõemaa.

Iga koolikiusamise juhtum on tema sõnul ainulaadne ja vajab individuaalset lähenemist.